Valu

Valu

Valuaisting on aju reaktsion mingis kehapiirkonnas aset leidvatele keemilistele ja elektrilistele muutustele. Ägeda ja kroonilise valu edasikandmises osalevad erinevat tüüpi närvikiud. Valu ehk valutunne on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.[1] Valu on organismi kaitsefunktsioon, mille ülesandeks on anda organismile märku vigastusest ning motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Valuni viivat ärritust Näita rohkem

Valuaisting on aju reaktsion mingis kehapiirkonnas aset leidvatele keemilistele ja elektrilistele muutustele. Ägeda ja kroonilise valu edasikandmises osalevad erinevat tüüpi närvikiud. Valu ehk valutunne on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.[1] Valu on organismi kaitsefunktsioon, mille ülesandeks on anda organismile märku vigastusest ning motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Valuni viivat ärritust edastavaid närvilõpmeid nimetatakse notsitseptoriteks. Subjektiivselt võib valu iseloomustada kui närivat, torkivat vm. Valutunde puhul esineb ka kiirgamist, nii võib südamest algav valu kiirata seljapiirkonda. Valu liigitatakse keha piirkonna järgi, kus see tekib või tunda annab, näiteks peavalu, kõhuvalu, seljavalu. Mõnikord tekib valureaktsioon hilinenult. Selline situatsioon on tavaliselt stressiolukordades,tõsise õnnetuse, spordivõistluse, ekstreemsituatsioonide korral. Pinge olukorras blokeerib vere kõrge adrenaliinisisaldus normaalse valureaktsiooni ja inimene hakkab valu tundama alles hiljem kui oht või pingeolukord on juba möödas. Valu klassifitseeritakse eri liikidesse, näiteks somaatiline valu, vistseraalne valu, notsiteptiivne valu jne. Valuravis kasutatakse nn valuravitreppi. Näita vähem