Vaktsineerimine

Vaktsineerimine

Vaktsiine ja vaktsineerimist tuntakse juba üle 200 aasta ning näiteks gripi vastu on vaktsineeritud juba tervelt 60 aastat. Vaktsineerimine on teema, mis õige sageli jaotab inimesed kahte leeri: üheselt pooldavad ja (tulihingelised) vastased. Kaasaegne meditsiin rõhutab, et vaktsineerimisega kaitsed ohtlike nakkushaiguste eest nii nii iseennast kui ka teisi. Mitmed vaktsiinide väljatöötajad on saanud kõrgeima meditsiinialase tunnustuse – Nobeli preemia. WHO andmetel päästab vaktsineerimine ehk Näita rohkem

Vaktsiine ja vaktsineerimist tuntakse juba üle 200 aasta ning näiteks gripi vastu on vaktsineeritud juba tervelt 60 aastat. Vaktsineerimine on teema, mis õige sageli jaotab inimesed kahte leeri: üheselt pooldavad ja (tulihingelised) vastased. Kaasaegne meditsiin rõhutab, et vaktsineerimisega kaitsed ohtlike nakkushaiguste eest nii nii iseennast kui ka teisi. Mitmed vaktsiinide väljatöötajad on saanud kõrgeima meditsiinialase tunnustuse – Nobeli preemia. WHO andmetel päästab vaktsineerimine ehk immuniseerimine aastas maailmas rohkem kui 3 miljonit inimelu. Kuigi mõned nakkushaigused, nagu näiteks rõuged, on tänu immuniseerimisel kadunud, on paljud endiselt liikvel ja vaktsineerimise hõlmatus rahvastiku seas on seetõttu määrava tähtsusega nende ohjamises. Mingi ajani kaitseb nakkuspuhangu eest nn karjaefekt, kuid teatud juhtudel see nõrgeneb ja nakkus saab hoogu. Eestis on paljud vaktsiinid lastele tasuta, kuna kuuluvad riiklikku vaktsineerimiskavasse. Enamus lapseeas tehtavaid vaktsiine kujundavad immuunsuse 90-99% vaktsineeritutest. Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud laps siiski seda haigust ka põeb, põeb ta seda kergemal kujul. Mitmed vaktsiinid on aga tasulised, nagu puukentsefaliidi- või gripivaktsiin. Vaktsineerimisega võivad kaasneda kõrvaltoimed. Samas on meedikute kinnitusel vaktsineerimisest saadav kasu palju suurem kui võimalike kõrvaltoimete risk. Näita vähem

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas