Sporditraumad

Sporditraumad

Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane. Et sport ja kehakultuur võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine. Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised jne) mõ- ju organismile, mis kahjustab Näita rohkem

Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane. Et sport ja kehakultuur võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine. Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised jne) mõ- ju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub kudede ehitust ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist. Kõikide spordivigastuste seas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kerge jõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö ja ülajäseme traumad – 70% kõikidest traumadest. Alajäsemete vigastused on sagedasemad kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis – kõigist vigastustest moodustavad need 66%. Pea ja näo traumasid on poksis 65%. Ülajäseme vigastustest on sõrme- ja randmevigastusi võrkpallis, käsipallis ja korvpallis 80%. Tennises küünarnuki vigastusi 70%. Kõikidest traumadest moodustavad põlve- ja hüppeliigese probleemid jalgpallis ja võrkpallis näiteks 48%. Trauma on sportlase jaoks väga suur psühholoogiline ja füüsiline katsumus, mis jätab väga negatiivse ning sügava jälje psüühikasse ja tervisesse. Raskete astmete traumad lõppevad 8–10%-l täieliku töövõimetuse ja invaliidsusega. Sporditraumad klassifitseeritakse raskuste järgi: kerge, keskmine, raske. Näita vähem

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas