Onkoloogia

Onkoloogia

Vähk on geneetiline haigus, aga mõjutavad selle teket välistegurid. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Normaalsed keharakud teevad läbi teatud arvu pooldumisi ja seejärel kasv lakkab, rakk hävib. Geneetiliste muutuste tulemusena tekivad rakud, mille omaduseks on paljuneda lõpmatult. Vähi areng on pikaldane protsess: ühest läbi kontrolli Näita rohkem

Vähk on geneetiline haigus, aga mõjutavad selle teket välistegurid. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Normaalsed keharakud teevad läbi teatud arvu pooldumisi ja seejärel kasv lakkab, rakk hävib. Geneetiliste muutuste tulemusena tekivad rakud, mille omaduseks on paljuneda lõpmatult. Vähi areng on pikaldane protsess: ühest läbi kontrolli lipsanud muutunud rakust ümbritsevaid kudesid haarava vähkkasvaja tekkeni võib kuluda 30-40 aastat. Kui inimene aga juba sünnib vigase, muutunud geeniga (pärilik vähk), on see aeg poole lühem. Enamus vähkkasvajatest tekib siiski elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena. Meie geneetilist struktuuri mõjutab elu jooksul suur hulk vähkitekitavaid (kantserogeenseid) faktoreid: nii väliskeskkonnast saadud kui ka organismis eneses tekkivad kantserogeenid. Ennetuseks on tähtis teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega.Vähiravis eristatakse 3 etappi: tervistav ehk kuratiivne ravi, elu pikendav, kasvaja levikut piirav ning elukvaliteeti parandav onkospetsiifiline ehk kasvajavastane palliatiivne ravi, kasvajast tekitatud vaevuste palliatiivne ravi ehk parim toetav ravi. Ravi valik sõltub kasvaja staadiumist, suurusest, paiknemisest, patsiendi üldseisundist ja vanusest. Tänapäeval kasutatavad vähiravi meetodid on kiiritusravi, kirurgiline ravi ja keemiaravi, lisaks hormoon- ja bioloogiline ravi. Loetletud ravimeetoditega võivad kaasneda kõrvalnähud (allikas: cancer.ee). Ametliku statistika järgi registreeriti Eestis 2014. aastal 8550 esmast vähijuhtumit, arvesse võttes kõiki vähipaikmeid, vanusegruppe ja sugu. Vähk võib tekkida väga paljudes kehaosades, mida kinnitab asjaolu, et Tervise Arengu Instituudi statistika kogub andmeid 73 eri vähiliigi kohta. Näita vähem