Neerud

Neerud

Neerude funktsioonideks, koos hüpotalamuse, ajuripatsi ja neerupealistega, on ka uriini hulga, soolsuse ja happelisuse reguleerimine ja neerud osalevad seega organismi vee-, elektrolüüdi- ja happe-aluse tasakaalu regulatsioonis. Neerude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Neerusid peetakse elutähtsateks elunditeks, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast Näita rohkem

Neerude funktsioonideks, koos hüpotalamuse, ajuripatsi ja neerupealistega, on ka uriini hulga, soolsuse ja happelisuse reguleerimine ja neerud osalevad seega organismi vee-, elektrolüüdi- ja happe-aluse tasakaalu regulatsioonis. Neerude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Neerusid peetakse elutähtsateks elunditeks, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast tööd jätkata. Inimese neerud on punakaspruunid oakujulised paariselundid, mis kaaluvad 150–200 g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Mitmete inimeste kehas võib olla ka üksainus neer ja/või üks kunstneer. Neerud filtreerivad iga päev 200 liitrit verd ning eemaldavad organismist ainevahetuse jääkained ja ülearuse vedeliku. Neerud aitavad kontrollida ka vererõhku, toota punaseid vereliblesid ja reguleerivad luu ainevahetust. Neeruhaiguse riskitegurid on diabeet, kõrge vererõhk, ülekaalulisus, vanus üle 50 aasta, suitsetamine ning varasem südame- ja neeruhaigus või diabeet perekonnas.Erinevad uuringud näitavad, et üks inimene kümnest kannatab mingi neeruhaiguse või -kahjustuse all. Esimesed neeruhaiguse kahtlused on näiteks kõrgenenud vererõhk, tursed, nõrkus, jõuetus, uriini värvuse muutus. Näita vähem