Kas väike palavik õhtuti on ohtlik?

ITK sisearst Katrin Nõukas
ITK sisearst Katrin NõukasFoto:
Tihti märkavad inimesed endal õhtuti väikest palavikku, 37.2-37.4 C. Kas see on ohtlik? Selgitab ITK sisearst Katrin Nõukas.

Patsiendid küsivad arstilt tihti: "Viimastel kuudel olen mõõtnud endal tihti õhtuti väikest palavikku, nii 37,2-37,5. Kas mul võib midagi tõsist viga olla?"

Täpsustavate küsimuste käigus selgub, et nn palavik tähendab päeva teises pooles mõõdetud kehatemperatuuri 37,2 kraadi C–37,4 kraadi C. Hommikul on kehatemperatuur inimese sõnul normis.  Sageli sellisel patsiendil muud kaevata ei olegi – võib-olla vähest nõrkust, kiiremat väsimist või muid mittespetsiifilisi aistinguid.

Tegelikult selliste temperatuurinäitajate puhul meditsiinilises mõttes palavikust rääkida ei saa. Inimese organismi sisemuses on temperatuur kuni 37-38 kraadi C; see on evolutsiooni käigus osutunud optimaalseks temperatuurivahemikuks, et tagada  elundite normaalne töö. 

Nii nagu täiesti terve  inimese südamesagedus ja vererõhk  kõiguvad ööpäeva lõikes teatud vahemikes, ei püsi ka kehatemperatuur jäigalt ühel väärtusel. Esineb selge ööpäevane rütmika: minimaalne on kehatemperatuur hommikul u kell 6.00 ja maksimaalne pärastlõunal 16.00-18.00. Ühe  organismi kehatemperatuur  kõigub ööpäeva jooksul 0,5–0,7 kraadi C. Lisaks on oluline temperatuuri mõõtmise koht – loogiline on, et mida lähemal „keha sisemusele“ , seda kõrgema väärtuse saame. Üldiselt on ühel ja sama hetkel mõõdetuna  temperatuur kõige kõrgem pärasooles (ja õiget mõõtmistehnikat kasutades ka kõrva sees), veidi madalam suust mõõtmisel ja suhteliselt kõige madalam kaenla all.

Äripäev
04. January 2018, 17:50
Vaata EST või RUS arhiivi