Milliseid ravimeid kasutada viirusnakkuste korral?

Ragnar Vaiknemets
Ragnar VaiknemetsFoto: Erakogu
Vastab kiirabiõde ja toitumisspetsialist Ragnar Vaiknemets.

Ravi on suunatud viiruse hävitamisele viirusevastaste ravimitega (Tamiflu, Relenza), mis on retseptiravimid ning neid määrab perearst 48h jooksul esimeste sümptomite tekkest või kaasnevate sümptomite leevendamisele (palaviku, valu, nohu, köha sümptomaatiline ravi), mis on peamiselt käsimüügiravimid ning nende valikul aitab perearst või farmatseut. Üldjuhul saab organismi immuunsüsteem ise viirusega võideldes hakkama. Vaktsiiniga saab grippi ennetada kuid nakatumise ajal vaktsiineerimine enam ei aita. Samuti ei toimi viiruste puhul antibiootikumid kuid neid määratakse kindlasti juhul, kui haigus on tüsistunud bakteriaalse infektsiooniga (nt kopsupõletikuga).

Palaviku ja valu korral on levinumateks paratsetamool, ibuprofeen, täiskasvanutele ka atsetüülsalitsüülhape (aspiriin). Nohu ja ninakinnisust vähendavad sümpatomimeetikumid (sh ninatilgad/spreid ja suukaudselt manustatavad), ka kombinatsioonis allergiavastaste antihistamiinikumidega. Köha leevendamiseks on rögalahtistid, sh ravimtaimede baasil valmistatud. Kinnise ja paukuva köha raviks kasutatavad ravimid on reeglina retseptiravimid, kuid kurguvalu korral leidub ka lokaalseid valuvaigistid ja antiseptikume (nt pastillid ja spreid).

Olen tähele pannud, et selliste haigustega toimetulekul on põhiprobleemiks palaviku alandamine, seda eriti laste puhul. Normaalne kehatemperatuur on kaenla alt mõõdetuna vahemikus 36-37 kraadi. Varahommikul on see madalaim ja õhtupoolikul kõrgeim. Kehatemperatuuri mõjutab ka aktiivsus, näiteks võib terve väikelapse kehatemperatuur pärast jooksmist olla 37 kraadi ja kõrgemgi. Kehatemperatuuri kõrgenedes kiireneb alati ka hingamine ja südametegevus. Palavik kuni 38,5 on organismi kaitsereaktsioon, mille foonil hävivad haigustekitajad organismis kiiremini. Temperatuuri tõusul üle 38,5 on alandamine vajalik eriti lastel, sest peale seda võib palaviku tõus oluliselt kiireneda ning laps võib kaotada teadvuse ja tal võivad tekkida krambid (rütmilised tõmblused kogu kehas). Krambid tekivad kõige sagedamini 6. elukuu ja 4. eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Vahel on eelsoodumus krampideks perekondlik. Kui lapse enesetunne on halb või ta kurdab peavalu, hakake palavikku alandama juba varem.

Äripäev
21. September 2017, 15:23
Vaata EST või RUS arhiivi