Millised ootamatult tekkinud nägemishäired on ohtlikud?

Vastab Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Reili Rebane.

Kuigi suurem osa nägemishäiretest tekivad pikema aja jooksul ja otsekohest sekkumist ei nõua, on siiski rida probleeme, mille puhul on vaja erakorralist abi.

EMOsse pöördutakse näiteks äkki tekkinud nägemise kadumise, vaateväljadefektide, silma ees toimuva valguse sähvimise ja vaatevälja ilmunud mustade hõljuvate täpikeste tõttu. Esimesed kaks probleemi on tihti tingitud silmapõhja või aju vereringehäiretest.

Vaatevälja äärealadelt silma ette tekkivat kardinat kirjeldavad patsiendid võrkkesta irdumise korral. Võrkkesta probleemide ilminguks on ka viimased kaks loetletud kaebust. 

Lisaks pöördutakse topeltnägemise, peavalude ja värvinägemise häiretega. Siin võivad põhjused olla nii vaskulaarsed, põletikulised kui ka toksilised.

Kuldne reegel on see, et kiiresti tekkinud probleem vajab kiiret käsitlust. Lihtsamate haiguste, nagu konjunktiviitide, odraivade korral saavad patsiendid edukalt ravi alustada käsimüügis olevate silmatilkadega. Kuivad ning kipitavad silmad vajavad kosutust niisutavate silmatilkade näol ning neid saab apteegist ilma retseptita.

Tihti häirib inimesi kipitav ja kriipiv silm. Kipitavad, kraapivad, põletavad ja punetavad silmad on sageli tingitud kuiva silma sündroomist. Selle teket soodustavad kuiv õhk, lähitöö ja launäärmete talitluse muutused. Niisutavaid silmatilku saab apteegist ilma retseptita ja neid tuleb kasutada kaebuste leevendumiseni, vahel terve elu.

Ka punased ja rähmas silmad on väga sage EMOsse pöördumise põhjus. Enamasti on sellisel juhul diagnoosiks viiruslik või bakteriaalne silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit. Diagnoosimiseks piisab enamasti sümptomite kirjeldamisest: silmade punetus, eritis, nägemine pole muutunud ja ravi määratakse empiiriliselt. Seega saavad ka apteekrid ja perearstid edukalt ravi alustada. Käsimüügis olev Sulfametizol on kergema rähmamise korral tihti täiesti piisav. Retseptiravimitest kasutatakse enamasti mõnd antibiootikumi, näiteks kloor­amfenikooli, tobramütsiini või moksifloksatsiini. Kindlasti ei tohi sellistel puhkudel määrata glükokortikoidhormooni sisaldavaid preparaate. 

Äripäev
21. September 2017, 16:48
Vaata EST või RUS arhiivi