Kuidas rinnavähi algust mitte maha magada?

Vastab Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Gabor Szirko.

Varane avastamine on tõepoolest oluline. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda parem on rinnavähihaige 5 aasta elulemus. I ja II staadiumi korral on see peaaegu 100%. 

Kõige tähtsam rühm patsiente ongi need, kes kaebavad, et neil on tükk rinnas. Neid peaks kiiresti suunama uuringutele, et välistada pahaloomulisus.

Pisut rinna anatoomiast. See koosneb näärmekoest ja rasvkoest. Näärmekude on ühenduses rinnanibuga piimajuhade kaudu. Kliiniliselt jagatakse rind neljaks kvadrandiks ja keskosaks. Kontrollides tuleb tähelepanu pöörata ka kaenlaalustele, et sealt avastada suurenenud lümfisõlmi.

Ka rindade arengule tuleb vahel tähelepanu pöörata. Juba vastsündinul võib olla rinnanäärmes nibualune kühm, mis kaob. Lõplikult kujunevad rinnad välja paar aastat enne puberteediea lõppu, mõnikord ka hiljem. 

Rinnanäärmes on palju tüvirakke, mis näitab alatist valmisolekut muutuda, kuid just sellistes elundites võibki sagedamini tekkida ka pahaloomuline kasvaja.

Menstruaaltsükliga seotud muutused on samuti rinnanäärmele olulised. Tihti on mõistlik seetõttu rinnanäärmeid uurida ajal, mil need pole tsükli tõttu  n-ö aktiviseerunud. Rasedus toob kaasa väga suuri positiivseid muutusi. Juba üks rasedus enne 30. eluaastat vähendab rinnavähi riski tunduvalt.

Menopausis seevastu hakkab rinnanäärmekude tagasi tõmbuma, asemele tuleb rasvkude ning mammogrammidel on näha nn jääknäärmekude.  Menopausis võib rindade mass suureneda. Tihti on menopausile läheneval naisel rinnas ka ohtralt tsüste. Sissetõmbunud nibugi võib olla healoomuline muutus ealistest iseärasustest, ehkki see ajab naist paanikasse ning vajab kindlasti kontrollimist. 

Naised pöörduvad vahel seetõttu, et leitakse kaenla all mingi tükk. See võib olla isegi kaenlaalune lisarinnanääre, mõnikord isegi lisanibu.

Äripäev
21. September 2017, 16:13

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi