Millal võin bronhiaalastmasse jääda?

Vastab Qvalitas Arstikeskuse pulmonoloog Elga Mesimaa.

Astma väljendusvormid on väga erinevad. Eristatakse varajase algusega astmat eosinofiilse põletikuna, hilistekkelist astmat, mis on tavaliselt naistel, iseloomult mitteallergiline – eosinofiilse või neutrofiilse põletikuna ja fikseerunud obstruktsiooniga astmat. Astma ägenemist soodustavad tegurid on õhu saastatus kas allergeenide või keemilis-toksiliste ainetega – tubakasuitsuga, aerosoolidega, värvidega, ärritavate gaasidega.

Samuti põhjustavad ägenemist hingamisteede infektsioonid, järsk glükokortikosteroidide ravi katkestamine, füüsiline koormus, kaasuvad haigused – sagedamini gastroösofageaalne refluks – ja äkilised ilmamuutused ning tugevad emotsioonid.

Ka erinevad toiduained ja  toidulisandid võivad olla allergeenideks. Ravimitest on sageli allergeenid penitsilliinid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, suurtes annustes beeta-blokaatorid, kontrastained, nitrofurantoiin.

Allergeenid võivad olla kas loomse või taimse päritoluga, elamutolm, toatolmulestad, akvaariumikalade kuivtoit, epidermaalsed allergeenid (koduloomade naha kõõm, prussakad).
Oluline on geneetiline eelsoodumus, nagu ka seos allergilise riniidi, allergilise dermatiidi ja atoopiaga. 

Astmaravis kasutatakse palju erineva disainiga ravimeid, kuid kõik võib jagada nelja suurde gruppi toimeaine järgi: kiiresti toimivad bronhilõõgastid, pika toimeajaga bronhilõõgastid, inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja kombinatsioonravimid.

Äripäev
14. September 2017, 16:00
Vaata EST või RUS arhiivi