Mis on urtikaaria?

Vastab Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress.

Urtikaaria (UR) on haigus, mis ei tähenda vaid nõgestõbe, vaid ka angioödeemi (AÖ). See võib esineda nii näopiirkonnas kui ka jäsemetel, limaskestadel. Kubel, mis tavaliselt püsib kuni 24 tundi, ja AÖ, mis võib püsida kuni 2-3 ööpäeva, annavad tema sõnul sageli nii sügelust kui ka põletus- ja kipitustunnet.

Kirjanduse andmetel esinevad kublad ja AÖ sageli koos. Ägeda UR puhul on põhjuseks sageli infektsioonid või allergiadInfektsioonid on põhjuseks eriti laste puhul (näiteks enteroviirused, adenoviirused, kuid ka parasiidid). Sellisel juhul ei pruugi UR episood korduda. Ravimist põhjustatud UR puhul võivad olla põhjuseks NSAIDid, antibiootikumid, radiokontrastaine. Ka putukate pisted võivad tuua generaliseerunud urtikaaria, samuti toiduallergia.

Lisaks tavapärastele põhjustele võib seda põhjustada ka äge kuumus ja külm. Sageli võib äge vorm muutuda krooniliseks. Kroonilise UR puhul esinevad kaebused vähemalt 6 nädalat järjest ja praktiliselt iga päev.

Krooniline spontaanne UR on kõige sagedasem kroonilise UR vorm. Enamasti kannatavad selle all tööealised naised (vanuses 20-40). Tugevate kaebuste tõttu on häirunud nii nende sotsiaalne- kui ka tööelu. Ööuni on häiritud, meeleolu on langenud. Keskmiselt pooltel kroonilise urtikaaria käes kannatavatel patsientidel tekivad ka psühhiaatrilised probleemid (stress, ärevus, depressioon).

Urtikaaria ravi

Urtikaaria ravi põhineb vallandava faktori vältimisel ning sümptomite medikamentoossel leevendamisel kuni täieliku remissiooni saavutamiseni. Mõnikord põhjustavad või ägestavad urtikaariat pseudoallergilised reaktsioonid toitudes sisalduvatele biogeensetele amiinidele või lisaainetele. Seetõttu soovitatakse urtikaariaga patsientidel vältida suitsutatud, soolatud, marineeritud, kääritatud ja konserveeritud toite, lisaaineid (E100-E1518) sisaldavaid toite ning mõningaid puu- ja juurvilju (vt tabel). Efekti saavutamiseks tuleks dieeti jälgida vähemalt 3 nädalat.

Esmavaliku ravimiks on II põlvkonna antihistamiinikumid (nt bilastiin, desloratadiin, ebastiin, levotsetirisiin, loratadiin, rupafiin ja tsetirisiin), vajadusel kõrgemates raviannustes. I põlvkonna ravimid (nt difenhüdramiin, klemastiin)  põhjustavad kesknärvisüsteemi häireid ja unisust ning neid seetõttu urtikaaria raviks enam ei soovitata.

Ravist saadav efekt on oluliselt parem, kui antihistamiinikume võtta regulaarselt, iga päev, mitte vastavalt vajadusele.

Äripäev
13. September 2017, 08:53
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas