Kuidas tekib Meniere´i tõbi?

ITK kõrva-nina ja kurguhaiguste keskuse juhataja Mare Kalvet.
ITK kõrva-nina ja kurguhaiguste keskuse juhataja Mare Kalvet.Foto: https://ee.linkedin.com
Vastab ITK kõrva-nina ja kurguhaiguste keskuse juhataja Mare Kalvet.

Selle tõve korral sisekõrva kuulmisrakud hävinevad. Protsess käib aastate jooksul järk-järguliselt, tulemuseks on sageli ühepoolne sensorineuraalne kurtus.

Sisekõrva tasakaaluelundi rakkudes toimub aeglane muutus haiges kõrvas umbes 15 aasta jooksul (Stahle jt, 1991). Haigus jätkub, kuigi nüüd juba ilma haigushoogudeta. Inimene tunneb endiselt survetunnet kõrvas, jätkub ka tinnitus ja tasakaal puudub.

Haigestumine tekib tavaliselt 20-50 aasta vanuses. Umbes <10% haigust põdevate inimeste perekondades on täheldatud sama haiguse esinemist. Umbes 80% puhul on tegemist ühes suunas ilmneva pöörlemistundega, kuid haiguse intensiivistudes võib see muutuda mõlemasuunaliseks. Esineb tugev seos stressiga. Hoo ajal on kõrvad lukus, haige kuuleb kõrvavile, teda tabab lainetav kuulmislangus või püsiv kuulmislangus. Nüstagm on vahelduva suunaga.

Meniere´i tõbi on siiski haigus, mis esineb vaid 0,5% inimestest. Esinemissagedus on 1:1000 inimese kohta.

Diagnoosimine
Meniere´i tõve diagnoosimiseks on vajalikud järgmised sümptomid: pearinglushood, mis on esinenud vähemalt 2 korda kestusega üle 20 min ja millega kaasneb: iiveldus, tinnitus, (dokumenteeritud) kuulmislangus ja sageli tugev peavalu (aga ei pruugi kaasneda).

Ravi sümptomaatiline
Meniere´i tõve ravi on sümptomaatiline: iiveldusravi - metoklopramiid, vedelikukao korvamine, tasakaaluharjutused, haigushoogude vältimiseks soolavaene dieet, tiasiidtüüpi diureetikumid või beetahistiin. Kuulmisrehabilitatsioon sisaldab kuuldeaparaati.

Äripäev
02. June 2017, 11:56
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas