Astma ravi

Astma on hingamisteede krooniline põletikuline seisund, mis põhjustab hingamisteede – kopsutorude – mööduvat kokkutõmbumist ning õhuvoolu takistust.

Õhuvoolu kopsudesse ja tagasi välja takistavad ahenenud kopsutorud ehk bronhid ise, põletikust tingitud turse ning põletiku tõttu tekkiv suur hulk lima ja limakorgid. Astmahooks nimetatakse kopsutorude mööduvat kokkutõmbumist, mis tekitab inimesel õhupuudus-, isegi lämbumistunde. Astmahoogu võivad vallandada mitmesugused hingamisteedele toimivad ärritajad.

Astmale on iseloomulikud mitmed tunnused, mis sageli koos esinevad. Esiteks: patsient märkab, et hingeldab rohkem kui varem, teiseks vilistav või kiunuv hingamine, mida kuulevad ka pereliikmed ning kolmandaks, seletamatul põhjusel tekkiv kuiv köha. Klassikalist astmat iseloomustab veel neljas nähtus: pinge- ehk raskustunne rindkeres, mille kohta öeldakse sageli, et kopsud ei tule piisavalt „lahti“.

Kõik sümptomid on otseselt tingitud õhuvoolu takistusest, mille vahelduv teke, süvenemine ja kadumine on omakorda seoses põletikuga hingamisteedes.

 

 

Kaasaegne astma ravi võimaldab patsiendil vältida astmahooge, vältida nii päevaseid kui öiseid sümptome ja olla füüsiliselt aktiivne. 

Harvad erandid välja arvatud, süvendab nii aktiivne kui passiivne suitsetamine astmat, astmahood tekivad sagedamini ning astmahaigel on raskem võidelda püsivate haigusnähtudega. Astma, mis tekib täiskasvanul, kellel ei ole varasemat allergiat, on väga sageli seotud suitsetamisega. Passiivne suitsetamine puudutab eriti lapsi, kuna harilikult puudub neil võimalus muuta olukorda, kui täiskasvanu suitsetab nende lähikonnas. Vanemate suitsetamist peetakse iga neljanda astmahoo põhjustajaks lastel. Muide, mõnedes USA osariikides on vanemate suitsetamine oluline negatiivne tegur, mis mõjutab abielulahutuse korral laste hooldusõiguse andmist emmale-kummale osapoolele.

Mis puutub medikamentoossesse ravisse, siis kaasaegses astma ravis eelistatakse inhaleeritavaid ehk hingamisteede kaudu sissehingatavaid ravimeid, mis on saadaval aerosoolidena või pulbrilises ravimvormis. 

Astmapreparaadid jagunevad laias laastus kaheks:

preventiivsed ravimid pikaajaliseks manustamiseks, mida kasutatakse hingamisteede limaskesta põletiku raviks. Nendest on tuntumad hormoonravimid ja antileukotrieenid. * bronhilõõgastid, millest mõnesid kasutatakse kopsutorude kiireks avamiseks (toime ilmneb juba esimese 5 minuti jooksul) ning teised aitavad kopsutorusid kauem avatuna hoida (manustatakse üks-kaks korda ööpäevas).

Lisaks on küllalt levinud põletikuvastaste preparaatide ja bronhilõõgastite kombinatsioonid, mille eeliseks on mugavus kasutamisel. Tuleb veelkord toonitada, et astmaravi on tõhus regulaarsel pikaajalisel kasutamisel. Ka teiste haiguste, näiteks bronhiidi, tekkimisel tuleb jätkata kombineeritud ravi, seda ka juhul, kui arst määrab lisaks näiteks antibakteriaalset ravi. Erinevate haiguste lisandumisel kontrollib arst ka astma seisundit ning reguleerib vajadusel raviannuseid.

Astmat püütakse leevendada nii jooga, akupunktuuri, massaaži kui hüpnoosiga. Enne alternatiivterapeudi poole pöördumist on alati soovitav konsulteerida oma arstiga ning vaagida võimalikku tulu ning riske, mis lisaraviga kaasnevad. Kuna alternatiivravi on meditsiiniline ravi, millel ei ole ammendavat teaduspõhist alust, olge ettevaatlik sellise teraapia valikus ning sellega, kuidas te seda kasutate.

Astma pikk, tavaliselt eluaegne kulg tuleneb haiguse eripärast. Nimelt võib hoogusid vallandavate tegurite hoolika vältimise ning eduka üldtervise eest hoolitsemisega aastaid elada, ilma et astma end meelde tuletaks. Haigust tekitavad mehhanismid, nagu pärilik eelsoodumus ja ülitundlik immuunsüsteem, aga säilivad hoolimata haigusnähtude vastu suunatud ravist. Kuidas neid olulisi tegureid mõjutada, ei ole tänapäevane meditsiiniteadus veel avastanud. Seniks tuleb aktsepteerida tõsiasja, et astmast täielikult vabanemine on siiski haruharv nähtus.

Äripäev
21. December 2017, 12:45

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi