Kaaries

Kaaries on maailmas levinumaid haigusi. Vähe on maid, kus üle poole inimestest on kaariesevaba hammaskonnaga.

Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Kaariesest on kahjustunud juba 2-3aastaste laste hambad.

Karioossete defektidega, puuduvaid, täidistega hambaid nimetatakse statistikas DMFT -näitajaks, mida kasutatakse hammaskonna karioossuse hindamiseks. Selle näitaja võttis kasutusele WHO 1971. aastal. Arvestust peetakse nii piima- kui ka jäävhammaste järgi.

Eestis on hambakaariest 60-65%-l lastest ja 83-100%-l täiskasvanuist. Keskmine kaariesest haaratuse näitaja (DMFT) erineb Eestis piirkonniti nii laste kui ka täiskasvanute osas. Oluliselt rohkem on laste hambad haaratud kaariesest Lõuna-Eestis (Võru, Räpina, Valga jm.), vähem Lääne-Eestis aga (Pärnu, Virtsu, Haapsalu jm.). Selle põhjuseks peetakse põhja- ja kaevuvee erinevat fluorisisaldust.

Miks tekib hambakaaries?
Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist.

Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide. Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1 - 1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri (6,8 - 7,2) läheduses. Kui hambakatus suureneb happelisus ning pH happelisus langeb alla 5,5, võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emailipinnalt hakkavad eralduma kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Hambale tekib kriitjasvalge laik, kuid alguses on emailipind veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2-3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda.

Olulised on hambaemaili struktuuri individuaalsed iseärasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil. Kui ebatäiuslikule struktuurile lisanduvad sülje happelisus, mikroorganismid ja vale toitumine, kujuneb karioosne protsess kiiremini. On vaja jälgida hambaemaili pinda kohe pärast hamba suhulõikumist, et näha võimalikku kalduvust kaariese tekkeks.
Hambakaariese tekkel on oluline joogivee ja toidu fluorisisaldus ja sellest tulenevalt ka hambaemaili koostise siduvus fluoriga. Lapse hambaemail koosneb põhiliselt hüdroksüülapatiidist, vanemas eas fluorapatiidist. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0 - 1,2mgF/l) areneb tugev ning mikroobide ja süsivesikute paiksele toimele vastupidav hambaemail.

Mõned hambad on kaariesele resistentsed e vastupidavad. On eristatud põhjuste rühmi (Königi järgi).
Geneetilised põhjused. On rõhutatud hammaste struktuuri väljaarenemist juba lõualuus. Hilisel läbilõikumisel on email maksimaalselt mineraliseerunud.
Humoraaltroofilised e. organismi vedelike ja toitumisega seonduvad faktorid: emaili valgulise osa moodustumine sellele järgneva täisväärtusliku ja lõpliku mineralisatsiooniga
Süljel, kui hambaemaili ümbritseval toitumis- ja kaitsekeskkonnal on eriline tähtsus. Vaid siis, kui süljeeritus on rikkalik ja sülg neutraalse reaktsiooniga (pH 6,8 - 7,2), on ta võimeline elimineerima süsivesikuid. Oluline on ka süljes leiduva fluori hulk ;
Toitumistavad: piiratud hulk süsivesikuid, mineraalide rikas toit ja optimaalse fluorisisaldusega joogivesi pidurdavad oluliselt kaariese teket.
Lokaalsed bakteriaalsed faktorid ei soodusta kaariese kulgu, kui suuõõnes olevad mikroobid on väheaktiivsed, tekitavad vähest hapet ja väikese ensüümilise aktiivsusega. Ka suuõõnes leiduv fluoriid pidurdab kaariest tekitavate mikroobide kasvu.

Milline on karioosne hammas?
Hambakaaries on hamba kõvakoe kahjustus. Ulatuslikku karioosset defekti näeb lapsevanem ja kasvataja palja silmaga. Algavat ja pindmist ehk emailikaariest ning hammaste kontaktpindadel olevaid defekte saab kindlaks teha ainult hambaarst.
Mälumispinna pruunid pigmenteerunud defektid on varakult märgatavad, kontaktpinna karioosne defekt aga areneb tähelepandamatult.

Karioossete defektide jaotus
1. Algav kaaries - hambaemaili piimjas karioosne laik (macula) ilma hambakoe defektita.
2. Emailikaaries - pindmine kaaries, mille puhul karioosne defekt asub peamiselt emailis. Märgatav on piimjasvalge värvus, harvem pigmenteerunud hambapind ja seda peamiselt hambavagudes ehk fissuurides.
3. Dentiinikaaries - keskmise ulatusega hambaluukaaries, mille puhul säsiruumi ehk hambapulpi kaitseb veel küllalt paks dentiini kiht. Sellele staadiumile on iseloomulik juba märgatav defekt, mida ääristab kriitjasvalge või pruunikalt pigmenteerunud email.
4. Sügav hambaluukaaries ulatub juba hambasäsi lähedusse, mistõttu külma või sooja toitu süües võib hammas olla tundlik. Sellised hambadefektid on kergesti märgatavad, sest kahjustatud on suur osa hambakoest.


Kuidas ravitakse kaariest?
1. Kaariese ravi seisneb karioosse hambakoe eemaldamises, prepareerides seda käsiinstrumendi ja roteeriva puuriga.
2. Defektne koht täidetakse ehk plombeeritakse tehismaterjalidega ja hambakroon ning selle pinnad taastatakse. Pärast ravi on hammas mälumisel taas täiesti kõlblik.
3. Kaariese algstaadiumis ehk emaili karioosse laigu perioodis võib emaili remineraliseerida kaltsiumi, fluori sisaldavate lahustega ja katta lakiga hambapinnad. Selliselt töödeldud hambad jäävad hambaarsti kontrolli alla.
4. Selle menetluse puhul puhastab arst hambapinna, kasutab spetsiaalseid harjakesi ja poleerivaid pastasid, vajadusel laiendab ka mälumispinna vagusid.

Äripäev
14. September 2017, 14:56
Vaata EST või RUS arhiivi