Peavalu

Peavalu on üks sagedasemaid kaebusi, mis on elu jooksul esinenud üle 80% inimestest. Peavalu tüüpe on erinevaid ja sellest lähtuvalt ka ravi erineb.

Primaarsed peavalud, nagu pingetüüpi peavalu, migreen, kobarpeavalu ei ole ainult piinarikkad, vaid sagedased peavalud ja hirm järgmise peavaluhoo ees võivad mõjutada inimeste elukvaliteeti. Pingetüüpi peavalu on üks sagesedamid peavaluliike, ulatudes erinevate uuringute järgi üldpopulatsioonist 30% kuni 78%ni. Pingetüüpi peavalu on tavaliselt mõlemapoolne, pressiva või suruva iseloomuga (mitte pulsseeriv), kerge või mõõduka intensiivsusega, võib kesta 30 min kuni 7 päeva. Valu ei intensiivistu kehalise aktiivsusega ja tavaliselt ei kaasne iiveldust, kuid valgus-või mürakartus võib esineda.

Pingetüüpi peavalu ravi
Vajadusel võib tarvitada valuvaigisteid, kuid mitte liiga sageli – aspiriin ja ibuprofeen on enamasti efektiivsed episoodiliste pingetüüpi peavalude korral. Paratsetamool on vähem tõhus. Sagedaste ja krooniliste peavalude korral tuleb jälgida valuvaigistite kasutamise sagedust, et ennetada ravimite liigtarbimisest tingitud MOH-peavalu teket.

Mida saab ise teha pingetüüpi peavalude ennetamiseks?
• Lõõgastu – Puhkepausid, massaaž või soe vann, jalutamine, mõõdukas liikumine aitavad igapäevasest rutiinist välja tulla ja võivad olla abiks ka peavalu sageduse vähendamisel.
• Stressiga toimetulek – Kui Teil on stressirikas töö või puutute kokku stressolukorraga, mida ei saa vältida, proovige võimaliku peavalu ennetamiseks hingamis-või relaksatsiooni harjutusi.
• Regulaarne mõõdukas liikumine – Pingetüüpi peavalu esineb sagedamini füüsiliselt mitteaktiivsetel inimestel võrreldes füüsiliselt aktiivsete inimestega. Liikumine võiks kujuneda igapäeva rutiiniks – jaluta, lifti asemel kasuta treppi jne.
• Depressiooni esinemisel otsige arstiabi ja pidage kinni arsti poolt määratud raviplaanist.
• Peavalupäevik – Sagedaste või krooniliste peavalude korral pidage peavalupäevikut, mis aitab diagnoosi püstitamisel, vallandavate tegurite leidmisel, ravi efektiivsuse hindamisel ja peavalude sageduse jälgimisel.

MIGREEN
Migreen on üheks peamiseks puuet põhjustavaks primaarseks peavaluks kogu maailmas. Epidemioloogiliste uuringutega on leidnud kinnitust kõrge migreeni sotsiaal-majanduslik ja personaalne mõju valu kannatajale. Ravimata võib migreen kesta 4-72 tundi. Migreenile on iseloomulik tavaliselt ühepoolne, pulsseeriv, mõõdukas kuni väga tugev peavalu, mis süveneb füüsilisel aktiivsusel, kaasuda võib iiveldus ja/või valgus- mürakartus. Migreen võib olla nii auraga kui aurata, ka ühel inimesel võib esineda mõlemaid vorme. Ca 20% migreeni patsientidest võivad kogeda 5-60 min enne valu või valu ajal aurasümptomeid, kas nägemis-, kõne- või tundlikkuse häireid. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Migreenil võib esineda perekondlikku eelsoodumust. Mõnedel migreeni patsientidel võivad migreeni vallandada teatud toiduained (ca 20% patsientidest), söögikordade vahelejätmine, vähene vedelikutarbimine, alkohol, üle-või alamagamine, intensiivne treening, ere või vilkuv valgus, kuum ilm, tugevad lõhnad, stress, pingelangus, hormonaalsed põhjused jne (Aids for management of common headache disorders in primary care 2007). Migreen on krooniline haigus, mida täielikult välja ravida ei ole võimalik, kuid sellega on võimalik õppida elama. Migreeni sagedus elu jooksul võib olla ka ühel inimesel erinev.

Migreeni ravi
Migreeni ravi jaotatakse valuhoo raviks ja preventiivseks raviks. Valuhoo ravi tähendab apteegis müüdavate valuvaigistite manustamist valu ajal või kui need ei ole efektiivsed, saab arst määrata spetsiaalsed migreeni valu ja sümptome leevendavad valuvaigistid- triptaanid. Valuvaigisti on soovitav võtta kohe valu tekke alguses piisavas koguses. Eelistatud on vees lahustuvad või suus sulavad ravimvormid, kuna nende mõju avaldub kiiremini.

Preventiivne ravi on näidustatud patsientidele, kellel esineb enam kui 2 migreenihoogu kuus, kes tarbib valuvaigisteid 2 või enam korda nädalas, kelle elukvaliteet on migreeni tõttu tõsiselt häiritud või kellel valuvaigistid ei leevenda migreenihoogu.

Mittefarmakoloogilistest meetoditest võib abi olla migreeni toetava ja täiendava ravina. Mittefarmakoloogilisi meetodeid on kasutatud, kui ravimeid ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada näiteks ravimite kõrvaltoimed, rasedus, allergia, mõned teised kaasuvad haigused, ravimid ei too soovitud efekti jne.

KOBARPEAVALU
Kobarpeavalu on tugev, ühepoolne valu silma ümber või oimukohal, ravimata kestab 15-180 minutit ja võib esineda 1 kord ülepäeviti kuni 8 korda päevas. Valuga võib kaasneda pisaravool, ninakinnisus, nohu, lauba ja näo higistamine, pupillide kitsenemine, laugude allavaje ja/või silmalaugude turse ja/või rahutus või agiteeritus, rahulikult lamada ei saa. Valuhood tekivad seeriatena kestes nädalaid või kuid, vaheldudes valuvabade perioodidega, mis võib olla kuid või aastaid.

Ca 10-15% patsientidest on krooniline kobarpeavalu, millel ei ole valuvabasid perioode. Kobarpeavalu periood kestab tavaliselt 6 nädalast kuni 3 kuuni. Valu perioodil võib valu provotseerida alkohol, nitroglütseriin või päevased uinakud. Kobarpeavalu esineb ca 1 inimesel 1000-st. Algus on tavaliselt 20-40 aastates, kuid võib olla ka lastel. Teadmata põhjusel esineb meestel 2-3 korda sagedamini kui naistel. Kobarpeavalu mõjutab patsiendi sotsiaalset-, töö-ja pereelu. Täpne põhjus ei ole teada.

Kobarpeavalu tsükliline iseloom annab alust seostada teda „bioloogilise kellaga“, mis asub hüpotaalamuses. Ägeda valu korral on efektiivne hapnikravi haiglatingimustes, Sumatriptaan subkutaanselt. Preventiivseks raviks kasutatakse Verapamiili jt ravimeid.

Mõned elustiili muudatused võivad vähendada peavalu sagedust ja tugevust.
• Vältige pealelõunaseid või õhtuseid uinakuid
• Hoiduge suurematest muudatustest magamisharjumustes
• Vältige alkoholi kobarpeavalu perioodil

SEKUNDAARSED PEAVALUD

Sekundaarseid peavalusid ravitakse koos põhihaigusega. Üks tuntumaid siin on ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu ehk MOH. Seejuures on teadlased kindlaks teinud, et MOH tekib vaid siis, kui valuravimeid võetakse eelneva peavalu ravimiseks, mitte näiteks selja- või jalavalu ravimiseks.

See on peavalu, mis on olemas enam kui 15 päeva kuus eelneva peavalu diagnoosiga patsiendil. See tekib tavaliselt kui tarbida analgeetikume enam kui 15 päeva kuus või kombineeritud analgeetikume, triptaane, opiaate enam kui 10 päeva kuus vähemalt 3 kuud järjest.

Esinemissagedus maailmas on 3%, naistel esineb rohkem kui meestel. Valu on tugevam hommikul ärgates ja peale füüsilist pingutust. Raviks tuleb sõltuvalt ravimist kas järk-järgult vähendada või lõpetada liigtarbitud valuvaigisti kasutamine. Vahel tuleb seda ravida haiglas.

allikas: sinuode.ee ja Terviseuudised

 

Äripäev
22. April 2017, 08:10
Vaata EST või RUS arhiivi