Toksoplasmoos

See kasside kaudu leviv parasiit ohustab eriti rasedaid ja loodet, juhul kui naine on aktiivses nakatumise faasis. Enamasti aga see viirus suuri kahjustusi inimesele ei tee.

Toksoplasmoos on toksoplasmade poolt põhjustatud parasiitnakkus inimesel, mis võib esineda ka kaasasündinud haigusena. Latentne vorm on levinud üle maailma, kuid haigust esineb harva. Erinevates maailma regioonides on toksoplasmoosi läbi põdenud kuni 40% naistest.

Eestis on viimastel aastatel registreeritud vaid üksikuid haigusjuhte.

Haigustekitaja on ainurakne parasiit Toxoplasma gondii.

Nakkusallikaks on kassid. Kasside organism on haigustekitajale looduslikuks elukeskkonnaks, kus tekitaja kasvab ja paljuneb ning eritub väliskeskkonda.

Haigustekitaja levimine: suukaudne ehk alimentaarne.

Nakatumine: parasiit paljuneb ainult kassi organismis. Ootsüstid erituvad kassi organismist roojaga. Inimene võib nakatuda aiatöödel, kassi liivakasti tühjendades, toorest või vähe kuumtöödeldud liha (eriti sea-, lamba- ja ulukiliha) või hooletult pestud köögivilju süües või parasiitidega saastunud vett juues. Nakatumisel raseduse ajal on võimalik haigustekitaja ülekandmine lootele.

Inkubatsiooniperiood: 10–23 päeva pärast liha tarbimist, 5–20 päeva pärast kassi roojaga kokkupuutumist.

Haigusnähud
Enamikel juhtudel kulgeb haigus sümptomiteta, võib esineda lümfisõlmede suurenemist. Esmane haigestumine toksoplasmoosi on kergekujuline, võivad esineda gripilaadsed haigusnähud.

Harvemini esineb palavik, tugevad peavalud, ühe kehapoole nõrkus ning krambid. Võib esineda valu silmades, valgustundlikkust, nägemise ähmastumist, pisarate voolu, koordinatsioonihäireid.

Raseduse ajal võib loode nakatuda vaid ägeda nakkuse korral. Võib tekkida spontaanne abort, loote hukkumine, enneaegne sünnitus või kaasasündinud arenguanomaaliad. Ägeda toksoplasmoosi puhul on risk lootele kõige suurem raseduse algusperioodis ja väheneb raseduse lõpus. Enne rasedust toksoplasmoosi põdenud naistel kulgevad rasedus ja loote areng normaalselt.

Millega seletada, et toksoplasmoos on oma varasema leviku minetanud, kuigi kasse peetakse endiselt paljudes peredes?

Toksoplasmoosi haigestumist seostatakse enamasti kassidega, kuna kass on haigustekitaja lõpp-peremees. Ainult lõpp-peremees eritab haigustekitaja ootsüüte Toksoplasmoosiga võib nakatuda peamiselt kahel viisil: süües vähetöödeldud või toorest liha, milles on Toxoplasma gondii koetsüste; või kokkupuutel kassi väljaheidetega (sisaldab T. gondii ootsüüte) saastunud pinnase (näiteks pesemata juurviljad), elukondlike kokkupuutede jm. kaudu. 
Happy Pregnancy uuringu andmetel on 90% rasedatel olemas IgG antikehad, seega on neil olnud kontakt haigustekitajaga ja seega oluliselt väiksem risk ema ja lootehaigestumiseks. Miks on registreeritud juhte tervisameti nakkushaiguste  info põhal nii vähe, võib olla seletatav haiguse suhteliselt kerge kuluga. Toksoplasmoos kulgeb kerge palaviku ja lümfisõlmede suurenemisega ning haigus jääb diagnoosimata ja registreerimata.

Ultraheli aitab avastada lootekahjustusi
On teada, et rasedusaegse esmase nakkuse korral raseduse esimesel poolel, nakatub vaid 6-15% loodetest. Mida suurem on rasedus, seda suurem on tõenäosus haiguste üle kandumiseks lootele, kuid väärarendite ja lootekahjustuste tekkerisk väheneb. Toksoplasma analüüsi kõigil rasedatel ei tehta, see-eest tehakse rasedatele ultraheli uuring raseduse 11.-14. nädalal ning 19. -20. nädalal. Ultraheli uuring võimaldab varakult avastada lootekahjustusi ja seega annab meile tänapäeval oluliselt rohkem ja täpsemat informatsiooni kui vereanalüüs.

allikas: terviseamet, Terviseuudised

Äripäev
20. April 2017, 09:25
Vaata EST või RUS arhiivi