Bronhiit

Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Selle tekitajateks on erinevad bakterid ja viirused, aga ka ärritavad välistingimused.

Sageli kaasneb bronhiit kaasneb teiste kopsuhaigustega, aga ka külmetushaigustega. Bronhiidi tavalisemateks nähtudeks on köha ja suur rögaeritus.

Äge bronhiit moodustab umbes 70% perearsti visiitidel antud diagnoosidest ja on Eesti kliimas väga sageli esinev haigus. 

Krooniline bronhiit

Kui köha vältab vähemalt 8 nädalat, defineeritakse seisundit juba kui “kroonilist köha” ning näidustatud on radioloogiline uurimine põhjuste selgitamiseks. Krooniline bronhiit areneb sagedamini suitsetajatel ja tekib ka siis, kui ägedat bronhiiti põetakse väga sageli.

Kroonilise bronhiidi tunnusteks on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Vahel võivad köhahood muutuda nii ägedateks, et võivad tekkida hingamisteede veritsevad haavandid. Krooniline bronhiit võib põhjustada ka kopsutorude laienemist ja kopsupuhitust. Kopsutorude laienemise korral koguneb magades laienditesse röga, mida hommikul sageli pikka aega välja köhitakse. Raskemal juhul võib röga ka mädanema minna ja põhjustada kopsude väärarenguid. Kopsupuhituse korral suureneb kopsude õhusisaldus, kuid väheneb hingamispind. Nii jääb organismi varustatus hapnikuga puudulikuks ja arenevad välja vereringehäired. Välisteks nähtudeks on hingeldamine ja vaadikujuline rindkere. Rindkere liikuvus võib märgatavalt väheneda. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks.

Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3–4 korda sagedamini kui naistel.

Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus.

Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskesta kaitsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel. Bronhide limaskesta normaalne puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub infektsioon ja kujuneb põletik. Kroonilise bronhiidi ägenemise tekitajad on samad, mis ägeda bronhiidi puhulgi — pneumokokk, hemofiilus jt.

Kroonilise bronhiidi tüsistusteks võivad olla: kopsupõletik, bronhide liigne laienemine, mäda-lagukolle kopsus, krooniline kopsude- ning südamepuudulikkus.

Bronhiidi ravi

Sümptomaatiline ravi ei mõjuta haiguse kulgu, äge trahheobronhiit on iselimiteeruv
Patsientidele annab subjektiivset leevendust:
• Hea kommunikatsioon arstiga
• Antipüreetikumid (analgeetilised antiflogistikumid)
• Inhaleeritavad lühitoimelised b2-agonistid (6% USA perearstidest kasutab, meil vähe levinud – ei mõjuta
haiguse kulgu, on vaadeldavad sümptomaatilise vahendina) (Oeffinger et al., J Fam Pract 1998)
• Ekspektoratsioon, sekretolüüs (broomheksiin, ambroksool, N-atsetüültsüsteiin) – ei mõjuta haiguse kulgu,
kestust
• Köha pärssivad vahendid

Ägeda (trahheo)bronhiidi antibakteriaalne ravi
• Antibiootikumide kasutamine ei ole näidustatud sõltumata köha kestusest, kui tegemist on
mittekomplitseerunud ägeda bronhiidiga
• Antibakteriaalne teraapia on harva näidustatud (kui on raske üldseisund ja selgelt mädane röga)

Äripäev
08. February 2017, 14:12

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi