Varikoos e veenilaiendid

Väädilised looklevad moodustised, läbi naha kumavad sõlmed säärtel ja reitel on veenilaiendid. Algstaadiumis on veenilaiendid ainult kosmeetiline probleem, kuid kui haigust ei ravita, võib see kujuneda tervisele ohtlikuks.

Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu.

Varikoos on pindmiste veenide laienemine, mille puhul veenilaiendid võivad olla piiritletud või ulatuslikumad ja enamasti moodustavad kobaraid ja vääte. Säärte seesmisele ja tagumisele pinnale ning reite sisepindadele ilmuvad väädilised looklevad moodustised, mis kohati kujunevad komudeks. Meditsiinikirjanduse andmetel esineb veenilaiendeid 10-20%-l täiskasvanud elanikkonnast. Naised on sellest hädast ohustatud neli korda rohkem kui mehed.

Miks veenilaiendid tekivad? Varikoosi põhjusteks on pindmiste veenide klappide puudulikkus ja/või seinte nõrkus. Kõige sagedamini tekivad veenilaiendid inimestel, kellel on pärilik eelsoodumus. Varikoosi väljakujunemist soodustavad

  • seisev töö (näiteks müüjad, juuksurid)
  • jalgade pikaajaline sundasend (tegevused, mille käigus tuleb üle tunni aja järjest istuda või seista)
  • kõrgete kontsadega kingade kandmine
  • kehakaalu tõus ja liikumisvaegus (halvendavad vereringet)
  • raseduse ajal peaks pöörama oma jalgadele erilist tähelepanu, kuna suurenenud emaka surve tõttu on takistatud venoosse vere äravool ja oht varikoosi tekkeks on suurem
  • raskuste tõstmine ja kandmine
  • veenipõletiku ägenemist soodustavad kuum dušš ja kuum saunalava


Haiguse algstaadiumis tavaliselt segavad veenilaiendid ainult kosmeetiliselt. Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti. Hiljem lisanduvad verevoolu aeglustumise tõttu teised kaebused, nagu väsimus-, raskus- ja pingetunne jalgades, mis leevenduvad lamamisel ja liikumisel. Õhtuti võib esineda turseid peksete piirkonnas, sügelus- ja rõhumistunne, öiseid labajala- ja säärelihaste krampe. Tüüpiline on kaebuste avaldumine õhtul, peale pikaajalist istumist või seismist või soojade ilmadega. Hiljem tekivad nahamuutused. Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu. Haiguse arenedes tekivad kroonilised veenipõletikud, mis sageli lõpevad säärehaavandi tekkega. Selline haavand võib jälle avaneda ja järjest suureneda, mistõttu haigus ei ole enam edukalt ravitav.

Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast veenipõletikku koos haigusest haaratud soone trombootilise ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät. Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks, mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad. Verejooksu korral tuleb asetada rõhkside ja kohe pöörduda arsti poole.

Kuidas veenilaiendite teket vältida?

  • Vältida pikaajalist seismist ja jalgade sundasendit, raskuste tõstmist ja kandmist, kuuma dušši ja saunalava
  • Võimalikult sageli asetada jalad kõrgemale
  • Kõndida jalgsi, sõita jalgrattaga, ujuda – siis töötab lihaspump, mis aitab venoossel verel ülespoole liikuda
  • Teha harjutusi säärelihastele: tõusta varvastele ja kandadele


Kui veenilaiendid on juba tekkinud, tuleb nõu pidada arstiga, et valida optimaalseim ravimeetod sõltuvalt haiguse staadiumist.

Elastsed tugisukad parandavad venoosset verevarustust. Sukkpükste surve on tugevam pahkluu piirkonnas ja väiksem reieosal. See aitab suunata verd südame poole ja hoiab ära vere kogunemise veenidesse. Tugisukad peavad olema individuaalsed, parajad. Surve jalgadele peab olema tuntav, kuid mitte pigistav. Eristatakse kerge, keskmise ja tugeva survega sukkpükse. Iga liigi kasutamisel on oma näidustused. Tugisukad, -põlvikud ja –sukkpüksid tõmmatakse jalga hommikul voodis lamavas asendis. Kerge survega sukkpükse võivad kanda profülaktiliselt rasedad, samuti inimesed, kes oma elukutsest tingitult peavad pidevalt jalgadel olema.

Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket. Kõige efektiivsem on hepariini sisaldav geel. Hepariini sisaldus peab olema vähemalt 300 ühikut ühe grammi geeli kohta.

Skleroteraapia on efektiivne üksikute väikeste veenikomude korral. Väljakujunenud veenilaiendite korral pole tulemus hea. Skleroseerimisel süstitakse veenilaienditesse ravimit, mis põhjustab veenilaiendi kokkutõmbumise.

Operatiivne ravi. Operatsioonil viiakse pikk sond veeni ja tõmmatakse kahjustunud veen sondi peal välja. Samuti eemaldatakse varikoosselt laienenud veenikomud ja seotakse kinni puudulikud ühendusveenid. Operatsioon teostatakse seljasüstiga (spinaalanesteesias) või üldnarkoosis. Enamasti lubatakse patsient sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul koju. Õmblused eemaldatakse 7-10 päeva möödudes. Nii operatiivsele ravile kui ka skleroteraapiale peab järgnema elastsete sukkade või elastsete sidemete kandmine. Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas