Lümfitursed

Lümfiturse ehk lümfödeemi korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ja rakkudevahelisse ruumi koguneb vedelikku liigselt.

Lümfisüsteem kogub pidevalt rakkudevahelisest ruumist sinna veresoontest väljunud plasmat.

Lümfi imbub kogu aeg pidevalt:

  • koevedelik
  • lipiidid, valgud
  • suhkrud
  • jääkained, K, Cl, N, Ca
  • punalibled jt. vereosad ning vigastuse korral ka rakud
  • mikroobid
  • värvaine (tätoveeringud)

Lümfiturse ehk lümfödeemi korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud  ja rakkudevahelisse ruumi koguneb vedelikku liigselt. Normaalse mittefunktsioneerimise põhjuseid on mitmeid ja seetõttu jagataksegi lümfitursed kaheks:

  1. primaarne- kaasasündinud lümfisüsteemi patoloogia
  2. sekundaarne- lümfisüsteemi kahjustus, mis tekib elu jooksul lümfisoonte ja/või -sõlmede blokeerimise, eemaldamise või kahjustuse järgselt (nt. traumad ja erinevad vigastused, põletused, kasvajad, vähiravis operatsioonil korral sõlmede eemaldus, kiiritusravi, mikroorganismid jne).

Lisaks jagatakse kõik tursed veel lümfodünaamilisteks või lümfostaatilisteks vastavalt sellele, kas lümfisüsteem (lümfisooned- ja sõlmed) on vaid ajutiselt või lõplikult kahjustatud. Näiteks on lümfodünaamiliste tursete põhjusteks vigastused, veenilaiendite probleemid, nihestused, lipoödeemid, allergilised reaktsioonid, mitmesugused organpuudulikkused, kergemad operatsioonid jne. Nende kõikide põhjuste korral on lümfisüsteem ise terve ja toimiv.

Lümfostaatiliste tursete põhjusteks on kõik primaarsed lümfisüsteemi patoloogiad ja sekundaarsed tursed, mille korral on toimunud lümfisüsteemi jäädav kahjustumine: lümfisõlmede eemaldamisega operatsioonid, alati lümfisõlmi- ja sooni tugevalt kahjustav kiiritusravi.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas