Parvoviirusnakkus

Inimese parvoviiruse-nakkus ehk nakkuserüteem on kerge ja ilma palavikuta kulgev lööbeline viirusehaigus, mis esineb üksikjuhtudena, puhangutena või epideemiatena peamiselt laste seas. Haigusele on iseloomulik punetava lööbe ilmumine põskedele, millele võib lisanduda lööve kerel ning kätel-jalgadel.

Paraskliimavöötme maades esinevad parvoviiruse-nakkuse epideemiad 3-7 aastase perioodilisusega talve- ja kevadekuudel. Puhang kestab kaks kuni kuus kuud.

Haigusetekitaja Nakkuserüteemi tekitajaks on inimese parvoviirus B19, mis paljuneb punalibledes. Viirus talub kuumutamist +80°C temperatuuril 72 tundi.

Nakkuseallikas Nakkuserüteemi nakkusallikaks on haige inimene. Inimese parvoviirus B19 levib:

1) haige inimese hingamisteede eritisega,

2) haigelt emalt lootele,

3) doonorivere ning verepreparaatide ülekandega. Haige on kõrge nakatamisohtlikkusega enne lööbe tekkimist ja kuni üks nädal pärast haigusnähtude ilmumist, immuunpuudulikkusega inimesed aga mitu kuud. Haige inimese pere lähikontaktsetest nakatub 50% ning lasteasutuse ja kooli lähikontaktsetest isikutest 10-60%.

Inkubatsiooniperiood Lõimetusperioodi kestvus on 4-20 päeva.

Haigusenähud

Nakkuserüteem on kerge ja palavikuta kuluga lööbeline viirusehaigus, mis esineb üksikjuhtudena, puhangutena või epideemiatena peamiselt laste seas. Haigusele on iseloomulik punetava lööbe ilmumine põskedele, millele võib lisanduda lööve kerel ning kätel-jalgadel. Lööve võib pärast kadumist taasilmuda päikesekiirguse või kuumuse toimel ühe kuni kolme nädala möödumisel.

Täiskasvanutel võib parvoviiruse-nakkus kulgeda haigusenähtudeta või liigesepõletiku ja liigesevaludega (need on sümmeetrilised ja haaravad põlve-, hüppe-, randme-ning küünarliigeseid), mis püsivad kuid või aastaid. Juhul, kui naine nakatub raseduse ajal, võib tekkida loote aneemia või vesitõbi. Immuunpuudulikkusega inimestel võib kujuneda raskekujuline krooniline aneemia. Nakkuserüteemi tuleb eristada punetistest, sarlakitest ja mitmekujulisest erüteemist.

Parvoviiruse-nakkusega võib kaasneda reumatoidartriit, süsteemne vaskuliit, äkkhepatiit või müokardiit, kuid põhjuslikku seost sellega ei ole tõestatud.

Parvoviiruse-nakkuse diagnoosi kinnitab parvoviiruse B19 IgM-antikehade (nende tase langeb 30-60 päeva pärast haigusnähtude ilmumist) avastamine, IgG-antikehade taseme tõus paarisseerumides ning positiivne PCR-testi tulemus.

Ravi

Kui on vähimgi kahtlus sellele haigusele, peaks konsulteerima arstiga. Ainult ekspert teab, kuidas ravida parvoviirust. Tuleb märkida, et kerget juhtudel laps ei vaja haiglaravi. Siiski peaks piirama tema suhtlemist tervete inimestega, sest haigus on algjärgus üsna nakkav.

Kuidas ravida kodus parvoviirusinfektsiooni lastel?

Laps peaks pikutama, jooma rohkelt vedelikku. Vanemad peavad järgima hügieeninõudeid, pesema käsi pärast kontakti lapsega, tegema regulaarselt märgpuhastust, vahetama voodipesu jne.

Mitte vähem oluline osa ravis on dieet. Laps vajab tasakaalustatud toitumist, mis on kõrge kalorsusega ja kergesti seeditav. Samuti on vaja hoolitseda, et toidus oleks piisaval hulgal vitamiine ja mineraale, mis on vajalikud immuunsüsteemi tugevdamiseks. Ka peaks toit olema rikas raua ja loomsete valkude poolest, sest haigusega kaasneb aneemia ja hemoglobiinitaseme langus.

Üldiselt taanduvad sümptomid 1-2 nädalaga. Siiski on mõnel juhul vaja konkreetselt ravi. Näiteks kui kaasneb kõrge palavik, siis palavikku alandavad ravimid (Aspiriin, Paratsetamool. Analgin). Kui tekivad artriidi taolised sümptomid, mis ei kao paari nädalaga, on asjakohane mittesteroidne põletikuvastane ravi Ibuprofeeni, Diklofenaki, Nurofeniga jne.

Kui ravitakse immuunpuudulikkusega patsiente, on võimalik intravenoosne immunoglobuliin, mis sisaldab spetsiifilisi antikehi. See meetod ei võimalda täielikku paranemist, kuid aitab maha suruda infektsiooni aktiivsust.

Äripäev
20. October 2016, 15:54
Vaata EST või RUS arhiivi