Kollapalavik

Kollapalavik kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Haigus levib sääskede vahendusel troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas.

Kollapalavik (inglise keeles Yellow Fever) on raskekujuline äge viirusinfektsioon. Kollapalavik esineb troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas 15° põhjalaiusest kuni 10° lõunalaiuseni, Aasias kollapalavikku ei ole. Euroopa maades on senini esinenud ainult kollapalaviku ohumaadest sissetoodud haigusjuhte.

Haigustekitaja

Kollapalavikuviirus on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus.

Nakkusallikad

Viiruse looduslikud peremehed on ahvid, kes tavaliselt ise kliiniliselt ei haigestu.

Leviku teed

Kollapalaviku ülekanne toimub sääskede vahendusel - viiruse levitajad on Aedes-liiki kuuluvad sääsed, neist Aedes aegypti sääsed levitavad linnakollapalavikku.

Inkubatsiooniperiood

Kollapalaviku inkubatsiooniperiood on 3-6 päeva.

Kliiniline pilt Haigus algab kõrge palaviku, pea- ja seljavaluga. Seejärel lisanduvad lihasvalud, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. Umbes 3-5 päeva pärast tekib lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Spetsiifiline ravi puudub.

Diagnostika

Kollapalavikku diagnoositakse epidemioloogilise anamneesi, haiguspildi ja laboriuuringute (spetsiifiliste antikehade määramine) alusel.

Ennetamine

Kollapalaviku vastane vaktsineerimine on ainuke vaktsineerimine, mida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendi alusel võib kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt riiki sisenejatelt. Tavaliselt nõutakse seda neilt, kes saabuvad kollapalaviku leviku ohuga riikidest. Rahvusvaheline kollapalaviku vastast vaktsineerimist tõendav dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsiini manustamist ning selle kehtivuse aeg on 10 aastat.

Äripäev
20. October 2016, 15:16
Vaata EST või RUS arhiivi