Kõhutüüfus

Kõhutüüfus on soolenakkus, mis levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Haigus esineb tavaliselt tingimustes, kus on kehvad hügieenitingimused ja puudulik veevarustus.

Nakkuse tekitajaks on bakter Salmonella typhi. Nakkusallikas on inimene. Suurim tekitajate eritumine väljaheitega esineb esimese-viienda haigusnädala jooksul, maksimaalne - kolmandal nädalal.

Levikutee
Nakkus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele.

Peiteperiood
Haiguse inkubatsiooniperiood on 3-60 päeva, tavaliselt 8-14 päeva.

Kliiniline pilt
Kõhutüüfuse kliinilises pildis domineerib veniva kuluga palavik, mis ei alga eriti ägedalt, vaid tõuseb mitme päeva jooksul, spastilised kõhuvalud ning kõhu palpatoorne valulikkus, kõhulahtisus esineb ainult osal haigetest. Iseloomulikud on nõrkus, jõuetus, isutus, peavalu, külmavärinad, kurgu- ja lihasvalud, köha. 25%-l haigestunutest ilmub kõhule ja rinnale vähene lööve, kesknärvisüsteemi vaevusi esineb 5-10% patsientidest. Haigus esineb tavaliselt tingimustes, kus on kehvad hügieenitingimused ja puudulik veevarustus. Kõhutüüfusega kaasneb kõrge suremus, eriti lastel; enne antibiootikumide kasutusele võtmist suri 15% patsientidest. Aafrikas ja Aasias ulatub letaalsus 10-30%-ni, USA-s umbes 1%. Antibiootikumravita kaovad sümptomid nelja nädala jooksul, nõrkust ja jõuetust esineb pärast haiguse põdemist veel kuid. Võivad esineda ka tüsistused - maksa, ajukelmete, neerude, südamelihase, liigeste ja süljenäärmete põletikud. Umbes 5% haigetest jäävad kroonilisteks nakkuskandjateks, nad eritavad haigustekitajaid ning võivad nakatada teisi isikuid kuid, ka aastaid.

Diagnostika
Kõhutüüfus diagnoositakse mikrobioloogiliselt Salmonella Typhi väljakülvamisel väljaheidest või verest.

Ennetamine
Kõhutüüfusesse haigestumist võib ennetada vaktsineerimisega. Käesoleval ajal on kasutusel parenteraalne ja suu kaudu manustatav vaktsiin. Eestis vaktsineeritakse epidemioloogilisel näidustusel parenteraalse vaktsiiniga, mida võib kasutada alates teisest eluaastast. Immuunsus kujuneb välja 7 päeva pärast. Vaktsiini kaitseefektiivsus on 55-75% ning immuunsuse kestus on kolm aastat. Vaktsineerimist soovitatakse eelkõige nendele, kes planeerivad reisi riskipiirkonda ning seal pikema viibimisaja jooksul tuleb ennast korduvvaktsineerida iga kolme aasta tagant.
Terviseamet soovitab kõigil, kellel seisab ees reis kõhutüüfuse riskipiirkonda (aga ka mujale) olla tähelepanelik hügieenireeglite järgimisel: juua ainult pudelisse villitud vett, hoiduda jääkuubikute tarbimisest, süüa ainult korralikult läbikuumutatud toitu, puu- ja juurviljad kindlasti üle pesta, ettevaatusega tarbida termiliselt töötlemata meresaadusi, pesta käsi vee ja seebiga.

Esinemine Eestis
Esimesed kõhutüüfuse haigusjuhud registreeriti Eesti- ja Liivimaa kubermangus juba 1879. aastal. Eelmisel sajandil oli kõige kõrgem haigestumine kõhutüüfusesse 1945. aastal - 1145 haigusjuhtu (haigestumus 134,5/100 000 elaniku kohta), seejärel see pidevalt vähenes. Ajavahemikul 1989-1995 oli registreeritud haigusjuhtude arv alla kümne aastas, 1996-1998 haigestumine puudus, 1999-2011 registreeriti üks-kolm haigusjuhtu aastas, millest enamuses toimus haigestumine välisreisil.

Äripäev
20. October 2016, 15:23
Vaata EST või RUS arhiivi