Keeritsusstõbi

Keeritsuss on parasiit, mis levib inimesele keeritsussi vastseid sisaldava põhjalikult küpsetamata või toore liha söömisel.

Keeritsusstõbe põhjustab ümarusside hulka kuuluv keeritsuss. Eestis on loomadel leitud kolm keeritsussi liiki: Trichinella nativa, T. britovi ja T. spiralis. Erinevad liigid nakatavad erinevaid peremehi.

Haigustekitajate levik
Keeritsuss on levinud üle maailma mets- ja koduloomade seas. Inimestel esineb keeritsuss peamiselt Ameerikas, küllalt palju on trihhinelloosi juhte diagnoositud ka Leedus. Peremeesteks on lihasööjad ja kõike-sööjad loomad (metssiga, karu, kass jm) aga ka inimene. Eestis esineb rühmaviisilist haigestumist, mis on seotud vähe kuumtöödeldud metssealiha söömisega.

Nakkusallikas
Nakkusallikaks Eestis on metssiga, harvem karu.

Nakatumine
Inimene nakatub keeritsussi vastseid sisaldava põhjalikult küpsetamata või toore liha söömisel. Vastsed säilivad looma lihastes nakatumisvõimelistena 10-30 aastat.

Lõimetusperiood
Inkubatsiooniperioodi pikkus on 5-45 päeva.

Nakkusohtlikkus
Haige inimene ei ole nakkusohtlik.

Immuunsus
Haiguse põdemisel võib kujuneda immuunsus, mis takistab vastsete tungimist sooleseina korduvnakatumise korral.

Äripäev
20. October 2016, 15:14
Vaata EST või RUS arhiivi