Méniere'i haigus

Méniere'i tõbi on sisekõrva haigus, mis põhjustab kuulmise nõrgenemist ja tasakaaluhäireid. Ühel neljandikul haigestunutest levib haigus mõlemasse kõrva.

Haiguse olemus

Pearinglushood võivad tuua kaasa iiveldustunde ja oksendamise. Kuulmine võib säilida normaalsena mitmeid aastaid, kuid hiljem tekib märgatav kuulmislangus. Haigust esineb võrdselt nii meestel kui naistel. Tavaliselt haigestutakse 40.–60. eluaasta vahel, kuigi sellest esineb suuri kõrvalekaldeid. Umbes 25% haigestunutest siirdub haigus ka teise kõrva.

Haiguse täpset tekkepõhjust ei ole leitud, kuid oletatakse, et Meniere`i haigus tekib vedeliku (endolümfi) rõhu tõusust sisekõrvas. Seda nähtust nimetatakse endolümfaatiliseks hüdropsiks. See põhjustab haigushoo, mis väljendub ühe kõrva (harvem mõlema kõrva) kohinas, kuulmise nõrgenemises ja tasakaalu kadumises. Haigushoo ajal on inimene praktiliselt liikumisvõimetu. Pearinglusele lisandub enamasti iiveldus ja oksendamine. Haigushoog võib kesta mõnest minutist mitme tunnini. Seejärel tinnitus väheneb ja võib isegi lakata.

Haigushoogude vahe võib olla väga erinev. Hood võivad esineda mõnepäevaste või ka mõneaastaste vahedega. Esmakordsete haigushoogude tekitatud kuulmislangus võib ajutiselt paraneda. Haigushoogude kordumine toob kaasa esmalt madalate helide kadumise, hiljem halveneb kuulmine kogu helispektri osas. Haigus ei too endaga kaasa täielikku kurdistumist.

Haigushoogude ennetamine

Haigus on väga individuaalne ja võib väita, et kahte samasugust haiguspilti ei ole olemas.

Méniere'i haigushoogude ennetamiseks on soovitatav vähendada soola (NaCl) tarvitamist, loobuda alkoholist, tubakast ja šokolaadist.

Méniere'i haigus võib ägeneda ka negatiivsete emotsioonide (stressi) kogemise tagajärjel.

Méniere'i haiguse jaoks puudub efektiivne ravi. Tavaliselt kirjutatakse Eestis haigetele välja betaserci, kuid selle kasutegur on küsitav. Sümptomite leevendamiseks kasutatakse sisekõrva verevarustust soodustavat tsinnarisiini, samuti pearingluse ja iivelduse vastaseidravimeid, turset alandavaid põletikuvastaseid ravimeid ja rahusteid. Mõned haiged on saanud abi homöopaatilisest ravimist Vertigoheelist. Kasutatakse ka kirurgilist ravi sisekõrva šunteerimisega rõhu alandamiseks, sisekõrva kanalite eemaldamise või tasakaalunärvi läbilõikamisega. Viimased meetodid on tunnistatud viimasel ajal ebaotstarbekateks.

 

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas