Marutaud

Raabies ehk marutõbi on tavaliselt loomadel esinev haigus, millesse inimesed haigestuvad harva. Marutõve vastu saab vaktsineerida ja seda soovitatakse neile, kes puutuvad palju kokku loomadega.

Tüüpilised marutõve viiruse levitajad on rebane, koer, kass, kährikkoer ja nahkhiir. Haigus esineb suuremal osal maakeral. Inimene haigestub peale kontakti haige looma süljega, näiteks hammustuse järel. Profülaktiline vaktsineerimine on soovitav isikutele, kes on tihedas kontaktis loomadega, näiteks loomaarstid, loomade hooldajad, põllumajandustöötajad.

Kokkupuutejärgne vaktsineerimine

Pärast hammustust on oluline kohene haavatöötlus. Esmajärjekorras soovitatakse loputada ja pesta haava seebiga, seejärel puhastada 70 kraadise alkoholi või jooditinktuuriga. Ravi-vaktsineerimine tuleb läbi viia arstliku järelvalve all. Vaktsineerimine toimub vaktsiiniga Verorab . Verorab on inaktiveeritud vaktsiin marutõve vältimiseks kõrge riskiga isikutel ja pärast kokkupuudet marutõve viirusega.

Eelnevalt mitte immuniseeritud isikute vaktsineerimine Lastele ja täiskasvanutele on annustamine sarnane: 5 süsti 0,5 ml annustena 0., 3., 7., 14. ja 28. päeval. Suure marutõveohu korral on vajalik esimesel päeval läbi viia ka samaaegne passiivne immuniseerimine, kasutades marutõvevastast  inimese immunoglobuliini või marutõvevastast hobuse seerumit.    

Praktikas loetakse patsient mittetäielikult vaktsineerituks, kui viimane vaktsiiniannus on manustatud üle 5 aasta tagasi või vaktsineerimiskeemi ei ole täielikult järgitud.

Mida on vaja teada enne VERORABI kasutamist?

• Kokkupuute-eelne vaktsineerimine tuleb edasi lükata palaviku ja ägeda haigestumise korral.

• Kui on teada ülitundlikkus vaktsiini mõne komponendi suhtes, tuleb sellest rääkida arstile.

• Kõikidel juhtudel tuleb kaaluda riski ja kasu suhet.

Kokkupuutejärgne vaktsineerimine

Marutõbi lõpeb surmaga, seega ravi eesmärgil vaktsineerimisele vastunäidustusi ei ole.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Verorab põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

• Kerged paiksed ärritusnähud: valu, punetus, turse, sügelusinduratsioon süstekohal, üldnähud: mõõdukas palavik, külmavärinad, lihasvalu, seedetrakti häired (iiveldus, kõhuvalu). • Üksikjuhtudel on esinenud anafülaksiat, nõgestõbe ja löövet. • Kui ükskõik milline kõrvaltoimest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, palun rääkige sellest oma arstile.

NB! Kui selgub, et teid rünnanud või hammustanud koer on vaktsineeritud, siis võib katkestada vaktsineerimise kuuri.

Infoleht on võetud haiglate liidu kodulehelt 12. okt 2016. Vaata uuendusi siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas