Malaaria

Malaaria on levinumaid nakkushaigusi maailmas. Haigust tasub kahtlustada pärast reisimist troopilise või subtroopilise kliimaga maades. Malaariale viitavad muuhulgas hoogudena esinev kõrge palavik, iiveldus, oksendamine, teadvusehäired.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) andmetel haigestus malaariasse 2011. aastal 216 miljonit ja suri 655 000 inimest (valdavalt Aafrika riikides). Malaaria levib troopilise ja subtroopilise kliimaga maades (Aafrika, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika).

Malaaria tekitajaks on algloom Plasmodium. Inimesele võivad malaariat tekitada neli liiki: P. falciparum, P. vivax, P. malariae, P. ovale. Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on P. falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada surma. Malaaria ülekanne toimub emase hallasääse vahendusel. Malaaria tekitaja satub sääsehammustuse korral inimese organismi, paljuneb maksarakkudes ning kandub edasi punaverelibledesse.

Haiguse sümptomid

Malaaria sümptomite avaldumise aeg on liigiti erinev P. falciparum ja P. vivax poolt tekitatud malaaria peiteperiood on tavaliselt 10-15 ööpäeva, P. malariae ja P. ovale tekitanud malaaria avalduvad kliiniliselt 3-4 nädalat pärast nakatumist. Lisaks võib P. vivax- ja P. ovale- malaaria korral peiteperiood venida isegi kuude või aastate pikkuseks.

Malaaria sümptomiteks on:

• hoogudega esinev kõrge palavik,

• külmavärinad,

• iiveldus ja oksendamine,

• teadvusehäire,

• peavalu,

• väsimus,

• lihasvalud,

• kõhulahtisus,

• aneemia.

Uuringud ja ravi

Malaaria kahtlusel on vajalik pöörduda koheselt arsti vastuvõtule. Malaaria diagnoosimiseks võetakse vereanalüüs. Ravi toimub malaariavastaste ravimitega ja kindlate raviskeemide alusel.

Kuidas vältida malaariat?

Kuna hallasääsed on harilikult aktiivsed päikeseloojangu ja päikesetõusu vahelisel ajal tuleb haiguse vältimiseks:

• kasutada pimedal ajal katmata kehaosadel sääsetõrjevahendit, mis sisaldab DEET (BENs 100) või ikaridiin (Autan) toimeainet,

• magada sääsevõrgu all, mis on võimalusel sääsetõrjevahendiga immutatud,

• hävitada sääsetõrjevahendi abil sääsed magamistoast,

• kontrollida akna- ja uksevõrkude tihendust,

• alustada õigeaegselt malaariavastast profülaktikat.

Malaariaohtlikesse piirkondadesse sõitvatel inimestel on soovituslik võtta profülaktikaks malaariavastaseid ravimeid. Kõige sagedamini kirjutatakse välja järgmisi ravimeid.

- Malarone (atovakvoon/proguaniilvesinikkloriid)

• ravimi võtmist alustada 1-2 päeva enne malaariaohtlikku piirkonda jõudmist,

• võtta ravimit üks kord päevas reisil olles,

• jätkata ravimi võtmist 7 päeva jooksul pärast malaariaohtlikust piirkonnast lahkumist.

- Lariam (Meflokviin)

• ravimi võtmist alustada 2-3 nädalat enne malaariaohtlikku piirkonda jõudmist,

• võtta ravimit üks kord nädalas, alati kindlal nädalapäeval,

• jätkata ravimi võtmist nelja nädala jooksul pärast malaariaohtlikust piirkonnast lahkumist.

Nõuanded

• Pöörduge hiljemalt 2-4 nädalat enne reisi oma perearsti või infektsionisti poole, kes nõustab Teid malaariaravimi võtmise suhtes.

• Enne malaariaravimi väljakirjutamist teavitage arsti, kui põete kroonilisi haigusi või kui olete lapseootel.

• Juhul, kui haigestute endeemilises piirkonnas olles või kolme kuu vältel tekkib kõrge palavik, pöörduge koheselt kohalikku haiglasse või erakorralise meditsiini osakonda.

Infoleht on võetud haiglate liidu kodulehelt 12. okt 2016. Vaata uuendusi siit.

Äripäev
12. October 2016, 13:06
Vaata EST või RUS arhiivi