Endometrioos

Endometrioosi korral kasvab emakaõõnt voorderdav limaskest (endomeetrium) väljaspool emakat, kus see toimib sarnaselt emakaõõnes paikneva normaalse endomeetriumiga: menstruatsioonitsükli ajal toimub ikka endomeetriumi kasvamine ja irdumine (verejooks), kuid veri ei pääse välja.

Tavaliselt on endometrioosi kolded munasarjades, emakas, kõhukelmel, soole ja kusepõie pinnal, harvem ka mujal.

Väljaspool emakaõõnt paiknev endomeetrium toimib sarnaselt emakaõõnes paikneva normaalse endomeetriumiga, seega põhjustavad hormonaalsed muutused menstruatsioonitsükli ajal endomeetriumi kasvamist ja irdumist (verejooksu) ka nn vales kohas. Erituv veri ei pääse välja, see jääb kas kõhuõõnde, ärritades naaberorganeid ja tekitades seal liiteid või koguneb kapsli sisse (näiteks munasarja), tekitades iga tsükliga suureneva tsüsti, mille sisuks on vana tume veri.Endometrioos on üldlevinud haigus ja valdavalt levinud 25-29 aastaste naiste hulgas. Menopausi järel kaob endometrioos iseenesest.

Haiguse tekkimise riskitegurid

Endometrioosi põhjusi ei teata, ilmselt on tegemist mitme faktori samaaegse mõjuga. On leitud, et oma osa on pärilikkusel, immuunsüsteemi häiretel, organismi ehituslikul eripäral, psühhosotsiaalsel seisundil jt. Kõige levinuma seletuse endometrioosi tekkele annab nn vastupidise verevoolu teooria, mille kohaselt menstruaalveri ja sellega koos irdunud endomeetriumi tükikesed satuvad menstruatsiooni ajal emaka kokkutõmmete abil munajuhade kaudu "valesse suunda". Endomeetriumi rakud kinnituvad munasarjadele, kõhukelmele ja mujale emaka ümbrusesse, kus nad kasvades ja tsükliliselt muutudes põhjustavad vaevusi. Teise teooria kohaselt muutuvad kõhuõõne elundite rakud mingil põhjusel endomeetriumi sarnasteks rakkudeks.

Sümptomid

Tavaliselt esinevad alakõhuvalud menstruatsiooni ajal. Valud on tingitud endomeetriumi irdumisel vabanevatest ainetest (sh prostaglandiinid), mis ärritavad ümbritsevaid kudesid ning emaka menstruatsiooniaegsetest kokkutõmmetest. Harvem võib valusid esineda ka tsükli keskel ovulatsiooni ajal või pidevalt kogu menstruatsioonitsükli vältel.
Endometrioosiga võib kaasneda valulik suguühe (düspareuunia), valulikkus urineerimisel (düsuuria), valulik sooletegevus ja roojamine, eriti menstruatsiooni ajal.
Sagedaseks probleemiks on lastetus, mis on tingitud endometrioosi poolt põhjustatud liidetest (munajuhad on niverdunud ega ole läbitavad), hormonaalsetest nihetest, kõhuõõne vedeliku koostise muutustest jne. Paljudel naistel, kellel uuritakse lastetuse põhjusi, leitakse endometrioos, kuid samas ei ole kõik endometrioosi diagnoosiga naised lastetud.

Meeleolu muutused on enamasti seotud valusündroomiga, kuna teadmine taastekkivast valust mõjub psüühikale, luues eeldused depressiooni, hirmutunde, suurenenud ärrituvuse, abitustunde jt häirete tekkeks.
Sõltuvalt endometrioosikollete paiknemisest ja ulatusest on sümptomid erinevad, kusjuures sümptomide tugevus ei pruugi korreleeruda haiguse raskusastmega. Mõnedel juhtudel puuduvad sümptomid täiesti.

Uuringud

Kõige täpsemaks diagnostiliseks meetodiks on laparoskoopiline operatsioon, mille käigus saab ülevaate kõhuõõne organitest ning vajadusel võtta proovitükke. Laparoskoopialt saadud informatsiooni põhjal jaotatakse endometrioos raskusastmetesse (I-IV), millest olenevalt valitakse sobivaim(ad) ravimeetod(id).
Teistest uuringumeetoditena kasutatakse veel:
• ultraheliuuringut, kus tulevad nähtavale tsüstid munasarjades (endometrioomid) ja munajuhade sulguse tagajärjel munajuhadesse kogunenud vedeliku kogumikud;
• günekoloogilist läbivaatust. Ravivõimalused
Endometrioosi ei ole võimalik täielikult välja ravida (va juhul, kui eemaldada nii emakas, munasarjad kui kõik endmometrioosikolded), kuid sümptomite leevendamine ja protsessi ulatuse vähendamine on võimalik. Selleks kasutatakse medikamentoosset või kirurgilist ravi, vajadusel kombineeritakse erinevaid ravimeetodeid.

Medikamentoosne ravi

Kergema endometrioosi korral on abi aspiriinist või ibuprofeenist, mis lisaks valuvaigistavale toimele pidurdavad prostaglandiinide (põletiku ja valutekitavad ained) vabanemist ning vähendavad emaka kokkutõmmete tugevust menstruatsiooni ajal.
Erinevad hormoonravid aeglustavad endometrioosi süvenemist ja taasteket pärast kirurgilist ravi, samuti parandavad rasestumisvõimalusi.
Sümptomite leevendamiseks on kasutatud ka alternatiivseid ravivõtteid (akupunktuuri, hiina meditsiini jms) ja antidepressante.

Kirugiline ravi

Laparoskoopilise operatsiooni ajal on võimalik endometrioosikoldeid eemaldada, tekkinud liiteid vabastada ning parandada munajuhade läbitavust. Eriti rasketel juhtudel ning patsiendi eelneval soovil eemaldatakse lisaks endometrioosikolletele ka emakas ja mõnedel juhtudel munasarjad.
Hea ravitulemuse saab kombineerides kirurgilist ja hormoonravi.

Paranemine

Ravi järgselt õnnestub valusündroomi vähendada 80-90% juhtudel. Viljatuse probleemi korral on rasestumise tõenäosus suurim aasta jooksul pärast ravi.

Infoleht on võetud kliinikumi kodulehelt 12. okt 2016. Vaata uuendusi siit.

Äripäev
12. October 2016, 11:06
Vaata EST või RUS arhiivi