Alkoholism

Alkoholi pikaajalisel tarvitamisel võivad tekkida nägemishäired, nõrgeneb kuulmine, võib areneda hüpertooniatõbi ja südamepuudulikkus, ajurakud hävinevad, ajumass väheneb - tekib aju atroofia, võib areneda maksa tsirroos, tekkida kõhunäärme ja mao limaskesta põletikud, neerupealsetel suurem stressihormoonide produktsioon.

Maksatsirroosi puhul pikendab elu ainult kiire ja lõplik alkoholist loobumine.

Alkoholi mõju närvisüsteemile. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks.

Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, seedetrakti vaevused. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele.

Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega (polüneuropaatia) ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjuseks.

Omandatud alkohoolsed kahjustused võivad olla kergematel juhtudel ravitavad.

Ravi eelduseks on alkoholist täielik loobumine. Tuleb meeles pidada, et alkohol on ohtlik mürk, mitte aga mõnuaine, stressimaandaja ega ka lõõgastaja. Ka alkoholi väikesed kogused võivad põhjustada alkoholisõltuvust ja alkoholismi. Seepärast on parem hoiduda alkoholi tarvitamisest ka siis, kui usutakse, et suudetakse piiri pidada.

Koostaja: vanemõde Kaasik Maie, Pärnu haigla naha- ja suguhaiguste osakond Koostatud/täiendatud /ülevaadatud 2010. a.

Äripäev
12. October 2016, 12:51
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas