Kõhukinnisus lastel

Kõhukinnisuse korral on roe kõva ja selle väljutamine põhjustab vaevusi. Laste puhul on oht, et nad hakkavad valusa ja ebamugava roojamise pärast potilkäimist vältima. Mida kauem laps soolt ei tühjenda, seda kõvemaks muutuvad roojamassid ja seda raskem ning valusam on tal neid väljutada

Normaalse roojamise sagedus on igal lapsel erinev ja see sõltub lapse vanusest, toitumisharjumustest ning elurežiimist.

Kõhukinnisuse tekkepõhjused

Kõhukinnisust võib põhjustada seedetrakti funktsioonihäire, haigus või ravimid. Olulisemad põhjused on:

  • vale toitumine

- vähene vedeliku (joogi) hulk päevas

- ühekülgne ja kiudainetevaene toit

- piima ja piimatoitude liigtarbimine (üle 0,5 l päevas)

  • psühholoogilised põhjused

- valuliku roojamise kogemus (peamine kõhukinnisuse põhjus väikelastel)

- pealesurutud potitreening

- ebameeldiv WC, privaatsuse puudumine jne

  • elukorralduse muutused (lasteaeda või kooli minek jne)
  • vähene füüsiline koormus (koolieas)

Kõhukinnisuse sümptomid

Kõhukinnisuse puhul koguneb jämesoole lõpuossa kõva roe, mille väljutamine on vaevaline ja vahel valulik. Laps võib kaevata kõhuvalu, ebamugavustunnet kõhu piirkonnas ja muutuda virilaks, rahutuks ning isutuks. Kõhukinnisusele võib viidata ka lapse päevane voodi või pükste märgamine, äkiline tugev vajadus urineerida, urineerida pingutades või korduvad kuseteedeinfektsioonid.

Kõhukinnisusega võib kaasneda ka pükste määrimine roojaga ehk enkoprees (roojapidamatus), mis on enamasti püsiva kõhukinnisuse tagajärg väike- ja koolilastel. Seda võib segi ajada püksi roojamise või kõhulahtisusega. Tegelikult valgub vedelam roe sooles eesolevate kõvade roojamasside kõrvalt mööda ja määrib aluspesu. Kõhukinnisuse raviga möödub ka enkoprees.

Laps võib valusa ja ebamugava roojamise pärast hakata potilkäimist vältima. Mida kauem ta soolt ei tühjenda, seda kõvemaks muutuvad roojamassid ja seda raskem ning valusam on tal neid väljutada. Kõva ja suure rooja väljutamine võib vigastada päraku sisepinda, mille tagajärjeks on erepunane veri roojal.

NB! Kõhukinnisus võib esineda ka lapsel, kes roojab küll iga päev potti, kuid ta ei tühjenda soolt täielikult. Seega on oluline teada, kui tihti ja kui suures koguses laps roojab.

Soovitused kõhukinnisuse korral

  • Süüa kindlatel kellaaegadel ning vältida näksimist toidukordade vahel. Päevas peaks lapsel olema 3 põhitoidukorda (hommiku-, lõuna-, õhtusöök) ja 1-3 oodet.
  • Juua vedelikku iga söögikorra ajal ning söögikordade vahel. Väikelaps vajab 3-5 klaasi ja koolilaps 5-8 klaasi vedelikku päevas. Janu kustutamiseks on kõige sobivam puhas vesi. Piim ja magusad joogid janu kustutamiseks ei sobi, kuna vähendavad söögiisu. Mahl toidukordade vaheajal tuleks asendada veega.
  • Toit peab olema kiudaineterikas. Kiudaineid sisaldavad täisteratooted (leivad, pudrud), köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja seemned. Kiudained pehmendavad väljaheidet ja suurendavad selle mahtu ning kiirendavad soole tegevust.
  • Vältida tuleb liialdamist väga rasvase, madala kiudainetesisaldusega, magusa ja valgurikka toiduga (nt prae- ja friikartulid; piim ja piimatooted, kohukesed; kakao ja šokolaad; muna; peenjahutooted: sai, kondiitritooted, peenleib jne; riis ja riisi sisaldavad toidud ja tooted; mahlajoogid; maks- ja maksatooted; mustikad).
  • Soovitav on toidule lisada sooletegevuse kiirendamiseks nisukliisid ja -idusid, kuivatatud puuvilju, linaseemneid.
  • Liikumine ja võimlemine soodustab seedetrakti tegevust. Vähem arvutimänge ja TVd!
  • Vajalik on soole regulaarne ja täielik tühjendamine (eelduseks, et roe oleks pehme).

  • Oluline on sisse seada regulaarne potirežiim (roojamisrežiim): selleks tuleb laps esialgu panna potile 2-3 korda päevas pärast söömist. Eesmärgiks on saavutada soole regulaarne tühjendamine esialgu vähemalt 1 kord päevas.

  • Potikartuse tekke vältimiseks ei tohi last potile sundida ega karistada teda potti mitteroojamise eest. See suurendab lapse kartust ja trotsi poti ning roojamise vastu.

  • Oluline on lapsele sobiv WC poti suurus. Soolestikku tühjendades istuda korralikult WC-potil, tühjendada soolestik rahulikult tühjaks. Jalad peaksid täistallaga toetuma põrandale või selleks otse WC-poti ette asetatud alusele. Istuda sirgelt, kergelt ette kummardudes.

  • Soovitav on kasutada nn tualetipäevikut/-kalendrit, kuhu saab märkida roojamise sageduse, rooja konsistentsi, pükste määrimise vabad päevad jm tähelepanekud. Edusammude puhul kiida!

  • Mitte kunagi ei tohiks edasi lükata WC külastust. Niipea kui vähimatki vajadust tuntakse, peab minema!

Kui kõhukinnisus on kestnud hoolimata toidu- ja vedelikurežiimi muutmisest rohkem kui 2 nädalat, peab lapsega pöörduma arsti poole. Järjekindel igapäevane treening annab parima tulemuse! Ravimi(te) vajaduse ja annuse otsustab arst!

Teabematerjali koostas kliinikumi üldpediaatria osakonna õde Elbe Hade 2012. Materjal on võetud kliinikumi kodulehelt 4. oktoobril 2016. Vaata uuendusi siit.

Äripäev
04. October 2016, 14:56

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi