Nohu (vesine)

Vesist nohu põhjustab nina limaskesta tundlikkus: limaskest reageerib sellisel moel keskkonna muutustele.

Nohu põhjustavad keskkonnamuutused võivad olla näiteks:
• temperatuuri   muutus,   
• niiskus,   
• suits,      
• parfüüm.      
Vastuseks keskkonnas esinevatele ärritajale toodab nina rohkem lima. Vesise nohu põhjuseks ei ole allergia või külmetus.  


Millised on sümptomid?
• Vesine eritis ninast, ninaneelust,  
• ninakinnisus kord ühel, kord teisel nina poolel,  
• aevastamine.      
Vastupidiselt allergilisele nohule ei esine vesise nohu puhul ninas  sügelustunnet, silmade punetust ja kipitust. Tihti on vesise nohuga patsiendil ninasiseseid anatoomilisi muutusi, mis  soodustavad omakorda vesise nohu teket.  


Kuidas vesist nohu diagnoositakse?
Vesise nohu diagnoosimiseks tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes suunab Teid kõrva nina-kurguarsti vastuvõtule. Arst teostab ninapeegliga nina vaatluse ja võib võtta nina limaproovi.  
Kuidas vesist nohu ravitakse?
Anatoomilised anomaaliad ninas (ninaõõne vaheseina kõverdused, ninakarbikute hüpertoofia), mis takistavad normaalset ninahingamist või põhjustavad limaskesta ärritust, tuleb kõrvaldada kirurgilisel teel. Osadel juhtudel määratakse raviks ninasiseseid hormoonpihusteid, mis  leevendavad nohu sümptomeid. Raviks kasutatakse ka ninaloputusi füsioloogilise lahusega.

Patsiendi infoleht TÜ Kliinikumi kodulehelt võetud 26. sept 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
26. September 2016, 09:25

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi