Kõhulahtisus lastel

Lapsed on eriti tundlikud kõhulahtisusest tingitud vedelikupuuduse suhtes. Seetõttu tuleks kõhulahtisuse korral pakkuda lapsele rohkem juua, raskematel juhtudel pöörduda haiglasse.

Kõhulahtisus võib olla paljude haiguste üheks sümptomiks. Väikelaste kõhulahtisuse kõige sagedasemaks põhjustajaks on rotaviirus.

Rotaviirusliku kõhulahtisuse peamisteks tunnusteks on vedel roe, millega kaasnevad oksendamine ja palavik. Harvem võib kõhulahtisus olla põhjustatud bakterite poolt. Bakteriaalse  kõhulahtisuse tunnusteks on kõrge palavik, verd ja/või lima sisaldav roe. Mõnikord võib kõhulahtisus tekkida antibiootikumide kasutamise kõrvaltoimena või kaasneda neeruvaagnapõletiku ja kopsupõletikuga.

Tüsistused

Kõhulahtisuse tüsistuseks on dehüdratatsioon ehk vedelikupuudus. Eriti tundlikud on vedelikupuuduse suhtes imikud ja väikelapsed.
Vedelikupuuduse tunnusteks lastel on:  
• keele kuivus;    
• pisarate puudumine nutmisel;
• sissevajunud lõge (imikutel);
• harvenenud urineerimine (mähe on kauem kuiv kui tavaliselt);
• lapse rahutus või vastupidi, väsinud ja unine olek.
Selliste sümptomite ilmnemisel tuleks kindlasti nõu pidada arstiga.

Kui lapsel esineb kõhulahtisus, kuid puuduvad vedelikupuuduse tunnused:
• jätkake lapse tavapärast toitmist;
• pakkuge rohkem juua. Joogiks sobivad lahjendatud mahlad, taimeteed, tavaline vesi. Ei sobi limonaad, Coca-Cola, energiajoogid jms;   
• vanematele lastele sobivad joogiks mineraalveed.

Kui lapsel esineb kõhulahtisus koos vedelikupuudusele viitavate tunnustega:
• andke lapsele naatriumit ja kaaliumit sisaldavat lahust, kuna lapsed kaotavad kõhulahtisuse ja oksendamisega lisaks vedelikule ka soolasid. Apteegis on saadaval pulber, millest vastavalt õpetusele valmistatakse kodus lahus.

Paariks tunniks tehakse toitmises paus ja joodetakse last eelpool kirjeldatud lahusega;
• rinnapiimatoidul olevale lapsele toitmispausi ei teha, vaid pakutakse vedelikku lisaks;
• vedelikku pakkuge lapsele sageli ja väikestes kogustes mõneminutiliste vahedega. Kui imik keeldub lutipudelist või kruusist joomast võib last joota väikese süstla või teelusika abil;  
• oksendamise korral tehke jootmises veerandtunnine paus ja jätkake siis uuesti;
• enne apteegis müügil olevate kõhulahtisust leevendavate ravimite
kasutamist pidage nõu perearstiga.

Võtke kiiresti ühendust perearstiga, kutsuge kiirabi või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda kui:  
• lapse roojas või oksemassides on verd;
• lapsel esineb hootine tugev kõhuvalu, mis segab magamist;
• laps keeldub joogist ja/või oksendab sageli ning suures koguses;
• vedelikupuuduse tunnused on tugevalt väljendunud: keel ja suu limaskestad on kuivad, „aukus“ silmad, lõge lohku vajunud; 
• urineerimine on vähenenud või uriin puudub viimase 6-8 tunni jooksul;  
• laps on loid või ülierutatud;
• lapse pulss on kiire ja/või laps hingeldab.

Kõhulahtisuse vältimine
Kõhulahtisusega kulgevate haiguste ennetamisel on kõige olulisem sage ja korrektne kätepesu. Juba väikelapseeas tuleks lapsi õpetada hoolikalt vee ja seebiga käsi pesema. Kõhulahtisusega last ei tohi viia lasteaeda ega lubada kooli. Lisaks on võimalik rotaviiruslikku kõhulahtisust ennetada  lapse vaktsineerimisega esimesel elupoolaastal.

Infoleht TÜ Kliinikumi patsientidele, 26. sept 2016. Vaata värskendusi siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas