Zika-viirusnakkus

Zika on peamiselt sääsehammustuse kaudu leviv viirusnakkus. Haigusele on iseloomulik palavik, peavalu, mittemädane silma sidekesta põletik, näolt kehale leviv laigulis-sõlmeline nahalööve, lihas- ja liigesevalu. Haiguse kulg on tavaliselt kerge ja umbes nädalaga iseparanev, kuid raseda nakatumisel võib see põhjustada loote väärarenguid.

Zika-viirusnakkus on endeemiliselt levinud Aafrikas, Kagu-Aasias ja Okeaanias. Alates 2015. a aprillist on täheldatud Zika-viirusnakkuse epideemilist levikut Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Sissetoodud haigusjuhte on esinenud Saksamaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Austraalias jm.

Haigustekitaja ja siirutajad

Haigustekitajaks on flaviviiruste hulka kuuluv Zika-viirus, mis avastati 1947. a reesusahvidel Ugandas. Zika-viirusel on kaks geneetilist - Aafrika ja Aasia - varianti. Viirused hävivad temperatuuril +60° C, eetri ja kaaliumpermanganaadi toimel. Zika viirusi levitavad Aedes liiki sääsed (sh A. aegypti ja A. albopictus) sääsehammustuse kaudu. A. albopictus-sääsed on levinud ka Euroopa Liidu lõunaosas, eelkõige Vahemere ääres, millega kaasneb sissetoodud haigusjuhtude kohaliku leviku oht suveperioodil.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on haigusnähtudega või haigusnähtudeta vormis Zika-nakkust põdev inimene (ligi 80% haigestunutest on asümptomaatilised). Sääsk saab viirused nakatunud inimese vere imemisel vireemia perioodil. Zika-viirused esinevad nakatunud inimese veres vähemalt esimese haigusnädala jooksul.

Levikuteed

Inimene võib nakatuda

- nakatunud Aedes liiki sääskede hammustuse kaudu;

- nakatunud doonorilt vireemia perioodil võetud vere kaudu;

- sugulisel teel, kuna võivad viirused püsida mehe seemnevedelikus kuni 28 päeva pärast paranemist;

- emalt lootele raseduse ajal.

Inkubatsiooniperiood on 3-12 päeva, keskmiselt 10 päeva.

Kliiniline pilt

Zika-viirusnakkuse haigusnähud on: palavik (<38,5°C), peavalu, mittemädane silma sidekesta põletik, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, isutus, näolt kehale leviv laigulis-sõlmeline nahalööve, lihas- ja liigesevalu ning liigesturse. Haiguse kulg on tavaliselt kerge ja umbes nädalaga iseparanev, kuid haigusjärgselt kujuneva jõuetusseisundiga. Paljudel juhtudel (haigusnähud tekivad ainult ühel viiest nakatunud inimesest) võib Zika-viirusnakkus kulgeda haigusnähtudeta vormis.

Zika viirus võib põhjustada Guillain-Barre sündroomi ja raseda nakatumisel loote väärarenguid ja mikrotsefaaliat vastsündinul.

Diagnoosimine

Haigust diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel.

Zika-viirasnakkuse püsilevikuga maalt tagasipöördunud reisijal tuleb palaviku ja lööbe tekkimisel diferentsiaal-diagnostiliselt arvestada lisaks Zika-viirusnakkusele dengue't, chikungunya, Lääne.Niiluse viirusnakkust, leetreid, punetisi ja parvoviirus B19-nakkust.

Laboratoorne diagnoosimine

- viiruse RNA määramine PCR/RT-PCR meetodil

- IgM määramine paariseerumites alates 5. haiguspäevast. Laboratoorsed antikeha-testid võivad anda ristreaktsioone teiste flaviviirustega. Valideeritud seroloogilisi teste pole. Seroloogilise uuringu tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada hemorraagilistesse palavikkudesse nakatumise võimalust.

Ennetamine

- Vaktsiini ei ole. Zika-viirusnakkuse ennetamise põhimeede on sääsehammustuste vältimine riskipiirkondades viibimisel;

- rasedatel või rasedust planeerivatel naistel on soovitatav mitte külastada Zika-viirunakkuse riskipiirkondi;

- veredoonorluse ohutuse tagamise nõudest lähtudes ei võeta verd isikult 28 päeva jooksul pärast Zika-viirusnakkuse riskipiirkondadest naasmist;

- seemnevedelikku ei võeta doonormehelt 28 päeva jooksul pärast Zika-viirusnakkuse riskipiirkondadest naasmist.

- meestel tuleb hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest pärast Zika-viirusnakkuse riskipiirkondadest naasmist:

  • haigusnähtude puudumisel - vähemalt 4 nädalat
  • laboratoorselt kinnitatud haigusjuhu korral - vähemalt 6 kuud pärast tervenemist.

Uuendatud viimati veebruaris 2016.

Äripäev
01. June 2016, 13:17
Vaata EST või RUS arhiivi