Neelamishäire

Neelamishäire ehk düsfaagia esineb sageli koos teatud neuroloogiliste haigustega. Neelamishäire korral on inimesel raskusi toidu mälumisega, joogi või söögi neelamisega, suus oleva toidumassi kontrollimisega, tekivad muutused hääles.

Neelamishäire kaasneb sagedamini järgmiste neuroloogiliste haigustega: ajutrauma, peaaju infarkt, ajukasvajad, meningiit, polüneuropaatia, Sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, lihasehaigused jm.

Neelamishäire peamisteks haigusnähtudeks on

  • toidu sattumine hingamisteedesse või lämbumistunne söömise ajal;
  • sage köhimine söömise-joomise ajal või selle järel;
  • söömise märgatav aeglustumine, väsimine söömise ajal;
  • probleemid toidu kontrolliga suus - toidujääkide kogunemine suhu (põske);
  • sülje ja/või toidu väljavool suunurgast;
  • seletamatu kaalulangus;
  • muutused toitumisharjumustes, sh teatud toitude vältimine, hirm neelamise ees;
  • muutused hääles, sh kärisev või „märg" hääl;
  • sagedased kopsupõletikud.

Neelamishäire võib esineda ka siis, kui eeltoodud haigus­tunnused puuduvad. Esineb n-ö vaikne aspiratsioon, mis tähendab, et söök või jook võib sattuda hingamisteedesse märkamatult (kurgurefleks võib puududa ja köhareaktsiooni ei teki).

Neelamishäire tagajärjed

  • Vedelikuvaegus.
  • Alatoitumus, kaalukaotus, nõrgenenud immuunsus.
  • Kopsupõletik.
  • Hirm lämbuda (toit satub hingamisteedesse).
  • Sotsiaalne isolatsioon (ei saa koos teistega süüa).

Neelamishäire kahtluse korral pöörduge oma raviarsti poole, kes suunab teid neelamishäiretele spetsialiseerunud logopeedi konsultatsioonile, ja kui vaja, korraldab neelamishäire põhjuse väljaselgitamiseks vajalikud täiendavad uuringud (nt videofluoroskoopia). Videofluoroskoopia aitab kindlaks määrata aspiratsiooni ning näitab neelamishäire olemasolu ja avaldumist.

Peaaju infarkti ja teiste ägedate ajuhaiguste korral võib neelamishäirest taastumine toimuda iseenesest, kuid probleem võib jääda ka pikaaegseks, nii et isikut ei saa suu kaudu toita, vaid seda tuleb teha sondi, gastrostoomi kaudu.

Praktilisi nõuandeid turvaliseks neelamiseks

Turvaliseks neelamiseks on tähtis kohandatud keskkond ja õige kehaasend. Keskkonna kohandamisel tuleb arvestada järgmist:

  • keskenduge söömisele;
  • kõrvaldage segavad tegurid (nt müra), saatke ära asjasse mitte­puutuvad inimesed;
  • ärge piirake söömisele kuluvat aega;
  • sööge ühe toidukorraga väiksem kogus, kuid suurendage toidukordade arvu päevas;

Toidu konsistents on tähtis

Neelamishäire korral on soovitatav juua paksemaid vedelikke (kissell, keefir, joogijogurt jt). Paksema konsistentsiga jooke on kergem ja ohutum neelata. Väga vedela konsistentsiga vedelikke (nt vesi, piim, kohv, tee) on neelamise ajal raskem kontrollida. Seetõttu on soovitatav neid vajaduse korral paksendada.

Pidage meeles järgmist!

  • Toidus olevad komponendid peavad olema ühesuguse konsistentsiga.
  • Raske neelamishäire puhul vältige raskesti näritavat tahket toitu (müsli, pähklid, kuivikleivad jms).
  • Vältige väga hapusid ja väga vürtsikaid toite.
  • Ravimid manustage purustatult (konsulteerige arstiga) või manustage paksendatud vedelikega.

Paksendamine lihtsustab vedeliku neelamist ja vähendab ohtu, et toit või jook satub hingamisteedesse. Ärge unustage, et söömistoiming peab olema meeldiv ja nauditav! Tähtis on toidu välimus ja lõhn. Toit tuleks serveerida isu tekitavalt.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn

Infotelefon: 666 1900

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 31. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

 

Äripäev
31. May 2016, 11:44
Vaata EST või RUS arhiivi