Enneaegsete retinopaatia

Enneaegselt sündinud laste silma võrkkesta veresooned ei ole jõudnud normaalselt lõpuni areneda, mistõttu võib neil esineda silmahaigust nimega retinopaatia (ROP). Mida väiksem on enneaegne, seda suurem on risk haigestuda.

Riskifaktoriteks on enneaegse lapse sünnikaal alla 1500 g ja sünd enne 32. rasedusnädalat. Soodustavateks tegu­riteks on kopsude kunstlik ventilatsioon, hingamishäirete sündroom, aneemia ja vereülekanded, ka toitmisraskused ja vähene kaaluiive.

Mis põhjustab ROPi?

Silma võrkkesta veresoonte areng algab 16. rasedusnädalast nägemisnärvilt perifeeria suunas ja jõuab lõpule 40. rasedusnädalaks. Enneaegsel lapsel peatub võrkkesta veresoonte normaalne areng sünni järgselt ja perifeeriasse jääb veresoonteta ala. Muutused tekivadki võrkkesta perifeerses osas veresoontega ja veresoonteta ala piiril. Veresoonteta alal tekib hapnikuvaegus, see vallandab keemi­lised reaktsioonid, mis stimuleerivad uute, mittetäiuslike veresoonte kasvu. Need sooned on seotud fibroosset armkude tootvate rakkudega (fibroblastid). Armkoe kokkutõmme tõmbab võrkkesta ja võib põhjustada võrkkesta irdumise. Selle tagajärjel häirub nägemine kuni silma pimedaks jäämiseni. Retinopaatia areneb tavaliselt vastsündinu korrigeeritud vanuse 34.- 40. gestatsiooninädalal. Enami­kul enneaegsetest vastsündinutest, kellel tekib retinopaatia, on tegemist kergete haigusvormidega, mis taanduvad iseenesest. Areneb normaalne võrkkesta verevarustus ja nägemishäireid ei teki.

Haiguse raskusastmed

Retinopaatia on progresseeruv haigus, millel on viis staadiumi. Haigus võib taandareneda igas staa­diumis.

  • I-II staadium - veresoonteta ja veresoontega võrkkesta piiril areneb eraldusjoon. Need on haiguse kerged vormid, ravi ei vaja.
  • III staadium - ebanormaalne veresoonte ja fibrooskoe areng. Umbes 50%l juhtudest areneb haigus III staadiumist edasi. Selles staadiumis rakendatakse ravi.
  • IV staadium - võrkkesta osaline irdumine.
  • V staadium - võrkkesta täielik irdumine (pime silm)

Haigus võib olla ägeda ja agressiivse kuluga - nn plus haigus, kus silmapõhja veresooned on ülemäära laiad ja looklevad ja progresseerumine võib toimuda väga kiiresti.

Kuidas haigust avastada?

Oluline on kõikide riskigrupi laste (sünnikaal alla 1500 g, sündimine enne 32. rasedusnädalat) sõeluuring. Silmade esmane kontroll toimub 4.-6. elunädalal. Edasi jälgib silmaarst last üks kord nä­dalas kuni veresoonte areng on lõpule jõudnud (korrigeeritud vanuse 40. gestatsiooninädalani) või haigus taandareneb.

Kuidas haigust ravida?

Ravi rakendatakse alates haiguse III staadiumist, eriti plus haiguse korral:

  • valikmeetodiks on silmapõhja laserravi, mille puhul kaovad ebanormaalsed veresooned ja peatub armkoe teke;
  • alternatiivne ravi on külmutusravi ehk krüoteraapia;
  • agressiivse ja ägeda kuluga haigusvormide puhul on toetavaks meetodiks ka uudisveresoonte kasvu pidurdava ravimi süstimine klaaskeha sisse.
  • kirurgiline ravi on vajalik IV staadiumis võrkkesta irdumise korral.

Kas silmaprobleeme võib tekkida ka hiljem?

Võimalike hilistüsistuste väljaselgitamiseks ja raviks jäävad lapsed silmaarsti jälgimisele ka edaspi­di. Hilistüsistustena võivad tekkida lühinägevus, kõõrsilmsus e strabism, "laisk silm" e amblüoopia, silmade värelemine e nüstagmid, glaukoom ja hiline võrkkesta irdumine.

Äripäev
31. May 2016, 11:32
Vaata EST või RUS arhiivi