Enneaegsete krooniline kopsuhaigus

Bronhopulmonaalne düsplaasia (BPD) e enneaegsete krooniline kopsuhaigus on hingamisabi ja/või lisahapniku vajadus korrigeeritud vanuses 36 rasedusnädalat.

„Bronho" tähendab õhuteid, mida mööda gaasid liiguvad, „pulmonaalne" aga kopsudes asuvaid õhukesi sombukesi (alveoole), kus toimub hapniku ja süsihappegaasi vahetus. „Düsplaasia" on muutused kudede ehituses. BPD korral tekivad põletikulised muutused ja armid väikestes õhu-teedes ja kopsusompudes, mille tõttu võib häiruda gaasivahetus ja lapsel on hingamisraskused.

Riskitegurid

BPD kõige suurem riskigrupp on enneaegsena, enne 34. rasedusnädalat ja väiksemana kui 2000 g sündinud lapsed, eriti poisid, kellel on pärast sündi hingamispuudulikkus. Enneaegse vastsündinu ebaküp­sed kopsud ei avane ilma abita piisavalt ja laps vajab hingamisaparaadi abi ning hapnikravi.

Need mõlemad vahendid ühtpidi aitavad lapsel ellu jääda, kuid teisalt võivad põhjustada lapse kopsude kahjustust, ka põletikulisi muutusi, sest on lapse õrnade kopsude jaoks liialt tugeva rõhuga ning kõrge hapnikusisaldusega. Vastsündinu kopse võivad kahjustada ka kopsupõletik ning teised hai­gused, kuid algatajaks võis olla emal olnud lootekestade põletik. Põhjuseks võib olla ka kopsude ebaküpsus, mis ei võimalda normaalset gaasivahetust.

Diagnoosimine

Diagnoosimiseks on lisaks hapnikravi vajadusele vanuses 36 rasedusnädalat ja hingamiseks tehtavale tööle abiks ka kopsude röntgenpilt, kus enamasti on nähtav kärgjas ja tihkenenud kopsujoonis.

Ravi

BPDl kui haigusel puudub otsene ravi. Erinevate vahenditega püütakse toetada hingamist, hapnikutransporti organismis ja lapse kasvamist ning arengut.

  • Haiglaperioodil on neil lastel kauem vaja hingamisabi - positiivset rõhku hingamisteedes (CPAP) ning lisahapnikku.
  • Bronhe lõõgastavate ja laiendavate ravimitega (salbutamool e ventoliin) püütakse hoida hingamisteid paremini lahti.
  • Glükokortikoidide (pulmikort) toime on põletikku vähendav, enamasti kasutatakse inhaleerimist. Kui last ei õnnestu hingamisaparaadist võõrutada ega tema lisahapniku kontsentrat­siooni või süsihappegaasi taset veres langetada, st gaasivahetust parandada, on vaja hor­mooni manustada veenisisesi.
  • BPDga lapsed vajavad kindlasti regulaarset vedeliku ja toitainete arvestamist. Liigne vedelik koormab vereringet ja halvendab kopsude seisundit, samas vajab hingamisraskusega laps rohkelt energiat, et kasvada normaalselt. Toidukoguseid piiratakse, pakutakse kõrgema energiasisaldusega toitu. Kui laps ei jõua ise piisavalt imeda või teeb selleks liiga suuri jõupingutu­si, toidetakse teda sondist.

BPD diagnoosiga lapsed viibivad haiglas kauem kui teised enneaegsena sündinud. Lisaks haiglas saadud ravile vajavad nad ka kodus jätkuvalt ravi. Lapsed, keda ei õnnestu hapni­kust võõrutada, saavad kodus hapnikravi edasi. Perele laenutatakse koju aparaat, mis koondab tavalisest õhust hapnikku. Laenutamise korraldab lapse arst ja aparaadi kasutamise eest tasub haigekassa. Koduse hapnikravi kestus on individuaalne, paranemine on järk-järguline. Enamasti ei vaja laps kodus enam lisahapnikku esimese eluaasta lõpuks, sageli saab hapniku manustamise ära jätta ühe või kahe kuu jooksul pärast haiglast lahkumist.

Kodus vajavad BPDga lapsed inhalatsioo­nide jätkamist kas ainult pulmikorti või ka ventoliiniga, milleks on kõige sobilikum osta inhalatsiooniaparaat. Sellega saab teha ka tavalist aururavi füsioloogilise lahusega, mis on lapsele kasulik iga ülemiste hingamisteede nakkuse korral. Ka nohu korral aitab see hingamisteid niisutada ja limast puhastada.

Äripäev
31. May 2016, 11:23
Vaata EST või RUS arhiivi