Enneaegse lapse hingamishäirete sündroom

Sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus on kõige sagedasem haigusseisund enneaeg¬setel vastsündinutel. Mida väiksem on enneaegne, seda tõenäolisem on hingamishäire teke. 22.-25. gestatsiooninädalani sündinud beebid vajavad enamasti kõik raske hingamispuudulikkuse raviks kopsude kunstlikku hingamist.

Tervel ajalisel vastsündinul on kopsud sünni hetkest valmis iseseisvaks hingamiseks, väikestel enneaegsetel ei ole ning seetõttu on hingamispuudulikkuse risk suur.

Kuidas kopsud arenevad ja funktsioneerivad?

Anatoomiliselt areneb kops lootel viie etapina:

1) embrüonaalses eas (esimesed 8 nädalat) arenevad suured hingamisteed (hingetoru ja bronhid);

2) 6.-16. nädalani toimub väikseimate kopsu lõpptorude e terminaalbronhioolide areng;

3) 16.-28. nädalani toimub kopsusämpude ja veresoonte areng e primitiivsete alveoolide areng;

4) 28.-36. nädalani lõppsämpude areng ja lõpliku mustri väljakujunemine;

5) 32st nädalast alveoolide väljakujunemine ja küpsemine, siis on võimalik iseseisev hingamine.

Kops areneb ning küpseb koolieani

Hingetorust terminaalbronhioolideni on hingamise funktsiooniks sissehingatava õhu puhastami­ne ja soojendamine. Gaasivahetus toimub lõppsämpudesse arenenud alveoolides. Alveoolid asu­vad imepisikeste mullikobaratena peenikeste hingamisteede otstes. Nad on seest täidetud õhuga ning pealt kaetud tiheda veresoonte võrgustikuga. Hapniku molekulid transporditakse kopsust kõikidesse organitesse südame/vereringe abil. Gaase transportivaks aineks on vere punalibledes olev hemoglobiin. Pärast hapniku ära andmist kudedes võtab hemoglobiin kaasa ainevahetusest tekkinud süsihappegaasi ning toob selle tagasi kopsu, kus gaasivahetus toimub difusiooni teel. Hingamisliigutusi reguleerivad inimesel piklikus ajus asuvad kemoretseptorid, mis reageerivad hapniku ja süsihappegaasi kontsentratsioonile. Sügava enneaegsuse korral on see regulatsioon ebaküps.

Alveooli seinas on spetsiaalsed rakud, mis toodavad pindpinevust alandavat ainet surfaktanti. Sur-faktant katab kilena alveooli ja peened hingamisteed seestpoolt ning ei lase neil kokku kleepuda. Surfaktandi süntees algab 22.-24.gestatsiooninädalal ning jääb madalale tasemele kuni 33. näda­lani. Loote kopsu arengut mõjutavad veel lootevee hulk, rindkere mahtuvus, loote hingamisliigu-tused, mitmesuguste hormoonide ja kasvufaktorite tase, pärilikkus ning ema ja loote haigused.

Mis on enneaegsete respiratoorne distress-sündroom?

See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaeg­setel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üld­se hingata. Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25. gestatsiooninädalani sündinud beebid vajavad enamasti kõik raske hingamispuudulikkuse raviks kopsude kunstlikku hingamist.

Mis on haiguse teket soodustavad faktorid?

Mida väiksem on enneaegne, seda tõenäolisem on RDSi teke. Keisrilõike korral, erinevalt vaginaalsest sünnist, jääb osa lootevett kopsu ning soodustab RDSi kujunemist. Riskifaktoriteks on ka hapnikuvaegus sünnil, infektsioon, arengurikked, pärilikud fak­torid, ema haigused nagu diabeet, preeklampsia, hüpotüreoos jm.

Kas beebit saab aidata enne sündi?

Ähvardava enneaegse sünnituse korral süstitakse emale glükokortikoide, millega on võimalik hä­daabinõuna kiirendada üsasiseselt kopsude „küpsemist". Samal ajal püütakse rasedust säilitada ja sünnitust edasi lükata. Iga võidetud nädal annab aega kopsu arenemiseks ning vähendab raske hingamispuudulikkuse riski.

Äripäev
31. May 2016, 11:20

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi