Võrkkesta irdumise operatsioon

Silma võrkkest võib oma kohalt irduda erinevate silmamuutuste tõttu. Inimene tajub võrkkesta irdumist silma ette tekkiva varjuna. Võrkkesta irdumine vajab kiiret operatiivset ravi, et silm ei kaotaks nägemisvõimet.

Haiguse olemus

Võrkkest on väga õhuke nägemisanalüsaatori osa, mis lamab sil­mamuna sisepinnal n-ö "silmapõhjas". Võrkkestale langenud val­guskiirtest saab alguse nägemisprotsess.

Võrkkest võib oma kohalt irduda seoses silmas aset leidvate muu­tustega, mis võivad olla:

-       ealised muutused,

-       silmasisesed põletikud,

-       silmatraumad,

-       silmasisesed verevalumid,

-       võrkkesta kaasasündinud arenguhäired,

-       lühinägelikkusega seotud muutused,

-       sügavalt enneaegsetel lastel võrkkesta mittetäielik areng.

Võrkkesta irdumine on raske silmahaigus. Enamikul juhtudel on võrkkesta sisse tekkinud rebend ja selle kaudu läheb silmasisene vedelik või klaaskeha võrkkesta alla. Tavali­selt tunnetab inimene seda nii, et „mingi vari tuli silma ette".

Võrkkesta irdumise diagnoosile peab või­malikult kiiresti järg­nema operatiivne ravi. Kui võrkkesta irdumise operatiivsest ravist loobutakse, kaotab silm aegamööda nägemisvõime. Hili­sema operatsiooniga pole võimalik nägemist taastada.

Operatsioon

Võrkkesta irdumist ravitakse operatsiooniga, mida teostatakse narkoosis või kohaliku tuimestuse abil. Operatsioon seisneb selles, et silmamunale kinnitatakse tugeva vajutusega kitsas võru või lokaalne plomm. Samuti väljutatakse võrkkesta alla sattunud vedelik. Vahel on vaja süstida silma sisse õhku või paisuvat gaasi. Siis suleb gaas rebendi ning võrkkest liibub kinni. Sellele järgneb silmapõhja laserravi.

Mõnel juhul on võrkkesta irdumise korral vajalik ka silmasisene operatsioon ehk vitrektoomia. Selle käigus minnakse väga peente instrumentidega silmamuna sisse ja paigaldatakse võrkkest õhu, paisuva gaasi või silikoonõli abil. Vahel lisandub laserravi. Kui võrkkest ei liibu, võivad osutuda vajalikuks korduvad ope­ratsioonid.

Pärast operatsiooni

Igale patsiendile öeldakse, millises asendis tal on vaja oma pead operatsiooni järel hoida. Parima raviefekti saavutamiseks tuleb nendest juhtnööridest tingimata kinni pidada. Kui võrkkest ka oma kohale liibub, taastub endine nägemine pärast operatiivset ravi harva, sest osa võrkkesta närvirakke on kahjustunud. Kui silma on paigaldatud silikoonõli, siis võrkkesta täieliku liibu­mise korral võib õli 3-6 kuu möödudes operatsiooni teel eemal­dada. Mõnel juhul jääb õli silma püsivalt.

Võimalikud tüsistused

Vaatamata hoolikalt teostatud operatsioonile ning adekvaatsele eel- ja järelravile ei ole kirurgiline ravi kunagi riskivaba.

Operatsiooni järel võivad tekkida:

  • silmasisene verevalum
  • põletik
  • silma siserõhu tõus ehk glaukoom
  • lühinägelikkus (ehk vajadus kasutada prille)
  • hall kae ehk katarakt
  • uus rebend võrkkestas ja võrkkesta taasirdumine

Pärast operatsiooni jälgib patsienti silmaarst.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn

Infotelefon: 666 1900

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 30. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
30. May 2016, 12:30

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi