Veregruppide ja antikehade määramine raseduse ajal

Raseduse ajal määratakse kaks korda naise veregrupp ja punaliblede ehk erütrotsüütide vastased antikehad. Veregruppi on oluline teada juhuks, kui naine vajab sünnitusel vereülekannet, aga ka selleks, et nõustada RhD-negatiivseid naisi anti-D-antikehade tekke vältimisel. Anti-D-antikehad võivad mõjutada RhD-positiivseid looteid.

Tavaliselt määratakse naise veregrupp ja erütrotsüütide vastased antikehad esimest korda rasedusega arvelevõtmisel ning järgmine kord 28. (kuni 36.) rasedusnädalal.

Mis on veregrupp?

Punalibled ehk erütrotsüüdid kannavad organismis laiali hapnikku. Nende pinnal olevad antigeenid moodustavadki inimese veregrupi.

Veregrupp on erütrotsüütide pinna pärilik omadus, mis on määratav juba vastsündinul ning jääb muutumatuks elu lõpuni.

ABO-veregrupisüsteemi neli kõige olulisemat veregruppi on O, A, B ja AB. Sellele järgneb Rh-veregrupisüsteem, mille järgi inimesed jagunevad kas RhD-positiivseks või RhD-negatiivseks (vana nimetusega reesuspositiivne ja reesusnegatiivne). Kahe kõige tähtsama veregrupi tulemust väljendatakse koos, näiteks O RhD-positiivne, A RhD-negatiivne.

Mis on antikehad?

Antikehad on organismi loomulik kaitse kõige vastu, mis on organismile võõras. Antikehad võivad tekkida nii viiruste kui ka bakterite vastu ning on osa immuunsüsteemist. Erütrotsütaarsed antikehad tekivad organismis erinevate veregruppide toimel kas raseduse jooksul või pärast vereülekannet.

Miks on veregruppide ja antikehade määramine raseduse ajal nii tähtis?

  1. Kui selgub, et Te olete RhD-negatiivne, siis nõustatakse Teid, kuidas raseduse jooksul vältida anti-D-antikehade teket. Kui Teil tekivad raseduse käigus anti-D-antikehad, siis võivad need mõjutada kõiki Teie järgnevaid RhD-positiivseid looteid.
  2. Kui Teil on tekkinud antikehad, siis vajate juba raseduse ajal erilist jälgimist või ravi.
  3. Kui vajate sünnitusel vereülekannet, siis on Teie veregrupp juba teada ning see tagab ohutuma protseduuri.

Kuidas võivad erütrotsütaarsed antikehad loodet kahjustada?

Kui antikehad liiguvad läbi platsenta loote vereringesse, võivad need kahjustada tema erütrotsüüte. Selle tagajärjel võib lootel tekkida aneemia ehk kehvveresus ning vastsündinul naha ja limaskestade kollasus. Seda nimetatakse loote või vastsündinu hemolüütiliseks tõveks.

Kõige sagedamini põhjustab hemolüütilist tõbe anti-D, millele järgnevad anti-c, anti-E, anti-K jt.

Kuidas raseduse ajal antikehad tekivad?

Kuna loode pärib pooled oma erütrotsüütide veregrupid isalt, võib raseda organism hakata produtseerima antikehi nende vastu.

Tekkinud antikeha võib põhjustada probleeme ka järgmiste raseduste korral, kui lootel on sama veregrupp, mis esimesel lapsel.

Kui antikehade hulk on väga suur, võib olla vajalik sünnituse enneaegne esile kutsumine. Pärast sünnitust uuritakse vastsündinu vereproovi aneemia suhtes.

Vahel harva on vajalik teha vereülekannet juba looteeas. Seda nimeta­takse intrauteriinseks ehk emakasiseseks vereülekandeks.

Millised antikehad põhjustavad probleeme?

Kõige sagedamini põhjustab probleeme anti-D, mis tekib, kui olete RhD -negatiivne ja loode on RhD-positiivne. Selle antikeha jaoks on olemas efektiivne profülaktika, mis on nüüdseks vähendanud vastsündinu hemolüütilise tõve esinemissagedust võrreldes selle kasutuselevõtu ehk 1968. aastaga üle 10%.

Anti-c ja anti-K on esinemissageduselt järgmised antikehad, mis võivad samuti põhjustada vastsündinu hemolüütilisttõbe.

Kuidas saate vältida anti-D tekkimist?

Seda saab vältida, lastes süstida profülaktiliselt preparaati, mis takistab Teie produtseeritavate antikehade teket. Profülaktilist preparaati valmistatakse spetsiaalselt valitud doonorite plasmast ning seda nimetatakse anti-D immunoglobuliiniks. Eestis kasutatakse preparaati nimetusega Rhesonativ.

Millal on vajalik anti-D immunoglobuliini rasedusaegne profülaktika?

Profülaktika on vajalik, kui on kahtlus, et ema vereringesse on sattunud loote vererakud. Sellise olukorra võivad põhjustada

  • spontaanne abort, verejooks tupest;
  • kõhu trauma (tingitud näiteks auto turvavööst, kukkumisest või vägi-vallast);
  • rasedusaegsed günekoloogilised manipulatsioonid (nt amni-otsentees ehk lootevedeliku võtmine uuringuks).

Kui Teie raseduse suurus on üle 12 nädala, vajate kõikidel nendel juhtudel anti-D profülaktikat. Selleks tuleb pöörduda naistekliiniku erakorralisse vastuvõttu. Süst peab olema tehtud vähemalt kolme päeva jooksul pärast intsidenti. Kuid ka siis, kui süst teha 10 päeva jooksul, on sellel profülaktiline toime olemas.

Mis juhtub pärast sünnitust?

Sünnituse järel määratakse Teie lapse veregrupp. Kui vastsündinu on RhD-positiivne, peaksite saama Rhesonativ'i profülaktilise süsti hiljemalt kolme päeva jooksul.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn

Infotelefon: 666 1900

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 30. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas