Silmasisese ravimi süstimine

Silma täidab läbipaistev geel ehk klaaskeha. Silmasisese süsti tegemisel viiakse ravim silma sisemusse ehk klaaskeha õõnde. Erinevate ravimite klaaskehasiseste süstetega saab ravida silma tagumise segmendi haiguslikke seisundeid, tõsta ravimi silmasisest kontsentratsiooni ja ära hoida süsteemse manustmisega kaasnevat toksilist toimet.

Silmasisese süsti näidustused:

  • ealise kollatähni degeneratsiooni märg vorm,
  • silmapõhja veresoonte sulgused,
  • suhkruhaigusest tingitud võrkkesta turse ja klaaskeha verevalum,
  • neovaskulaarne glaukoom,
  • silmahaigustest tingitud kollatähni turse.

Enne süstimist puhastatakse silma ümbrus ja silm lahjendatud joodilahusega. Kui Teil on joodi vastu allergia, teatage sellest kindlasti arstile. Silma tuimestatakse tuimestustilkade või limaskestaaluse tuimestussüstiga.

Süsti tegemine

Silmasiseseid süste teostatakse ambulatoorselt - see tähendab, et haiglasse jääma ei pea. Protseduurile tulles varuge aega umbes 4 tundi. Enne süsti kontrollib õde Teie nägemisteravust, mõõdab silmasisest rõhku ja paneb silma silmatera laiendavaid ja antibiootikum-silmatilku. Silmatera suurendavad tilgad teevad nägemise uduseks kuni 12 tunniks. Süstimine viiakse läbi operatsioonitoas steriilsetes tingimustes.

Silmasisest süsti teeb arst. Ravimi süstimine silma klaaskeha õõnde ei ole tavaliselt valus. Süst teostatakse silmale ohutus piirkonnas, kus puuduvad veresooned ja silma võrkkest ei saa kahjustada. Pärast süsti pannakse silma antibiootikum- silmatilku ja -salvi. Protseduuri järel kontrollitakse silmarõhku ja arst vaatab mikroskoobiga silma üle. Silma peale jäetakse side, mille võib kodus eemaldada.

Pärast silmasisest süsti

Silm võib kipitada, mis on tingitud silma tuimestavatest tilkadest.

Süstekohta võib tekkida limaskestaalune verevalum, mis ei ole ohtlik, ei mõjuta nägemist ja möödub nädala jooksul. Pärast süsti võivad silma ette tekkida ujuvad „mustad täpid", mis ei ole ohtlikud (vt infolehte „Klaaskeha hõljumid"). Silm ei peaks olema pärast süsti valulik ja Te peaksite nägema samamoodi nagu enne süsti.

Väga harva võib silmasisese süsti tüsistusena tekkida:

  • silmasisene põletik ehk endoftalmiit,
  • võrkkesta rebend.

Kui Teie silm läheb pärast silmasisest süsti punaseks või hakkab valutama või kui Teie nägemine oluliselt halveneb, siis palun teavitage sellest kohe oma raviarsti või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda valvesilmaarsti poole.

Silmasisese süsti järel tuleb käia kontrollis vastavalt Teie arsti ettekirjutustele.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn

Infotelefon: 666 1900

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 30. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
30. May 2016, 12:07
Vaata EST või RUS arhiivi