Punetised

Punetised on nakkav haigus, mille peamisteks sümptomiteks on nahalööve, kurguvalu ja lümfisõlmede suurenemine.

Sümptomid

Palavik on väike, kuni 38 kraadi, esineb kerge peavalu, neelu- ja kurguvalu. Punakasroosa lööve tekib 1-5 päeva möödudes, suunaga ülalt alla. Lööbe tekkeaeg on kiire: 24 tunni jooksul. Võib ilmeda õrn ketendus. Intensiivsem on see käte- ja jalgade sirutuskülgedel. Lööve püsib 3-5 päeva. Ka suu limaskestal võib olla löövet. Lööve võib ka puududa 25-50% juhtudest. Esinevad turses ja valulikud kõrva- ja kaelatagused ning kuklaalused lümfisõlmed, mis suurenevad kuni nädal enne löövet.

Ravi ja tüsistused

Haigus kulgeb üldjuhul healoomuliselt, tavalise kulu korral ravi ei vaja.  Täiskasvanud põevad reeglina raskemini kui lapsed, haiguse tüsistuseks võivad olla liigesepõletikud (täiskasvanutel ja murdeealistel).

Tüdrukutel võivad punetised anda liigesvaevusi, kuni 2/3 neidudest. Rasedatel võib samuti olla oht, sest punetiste viirus armastab loote kude. Tekkida võib kaasasündinud punetiste sündroom (kurtus, südamerike, katarakt).

Punetisi tuleb eristada leetritest, parvoviirusest, adenoviirusest, kolme päeva palavikust.

Punetised Eestis ja Euroopas

Punetiste haigusjuhte hakati Eestis registreerima 1979 aastast. Vaktsineerimisega alustati 1992. aastast. Aastatel 1979-91 registreeriti Eestis 48415 punetiste haigusjuhtu. Pärast vaktsineerimisega alustamist hakkas haigestumine kiiresti vähenema. Aastatel 2010, 2011 ja 2012 ei registreeritud Eestis ühtegi punetistesse haigestumist. 2013. aastal haigestus kaks inimest.

Euroopas registreeriti 2013. aastal jaanuarist kuni septembrini 37 502 punetiste haigusjuhtu, neist 99 protsenti Poolas. Aasta varem registreeriti Euroopas 27276 punetistesse haigestumist.

Äripäev
30. May 2016, 15:19

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi