Kopsupõletik

Kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus palaviku, nõrkuse ja külmavärinatega, sellele eelneb sageli hingamisteede haiguse või kroonilise bronhiidi ägenemine. Soodustavad tegurid on külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, immuunsuse langus, stress.

Kopsupõletiku ehk pneumoonia tõenäolised tekitajad on Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, klamüüdia jt.

Kliiniline pilt

Tüüpilisele bakteriaalsele pneumooniale on iseloomulik:

  • järsk algus kehatemperatuuri tõusu, nõrkuse ja külmavärinatega
  • koldelise pneumoonia puhul eelneb ägeda respiratoorse infektsiooni või kroonilise bronhiidi ägenemise pilt
  • võib lisanduda köha
  • veriköha harv, kuigi raskematel juhtudel esineb punakat veresegust röga
  • sageli torkava iseloomuga valu haigel rindkerepoolel
  • rögaeritus esineb, kuid ei ole algfaasis iseloomulik
  • ulatuslikuma protsessi või tugeva pleuraalse valusündroomi puhul võib esineda hingeldus
  • vaatlusel herpes, tsüanoos
  • perkussioonil tumestus haigestunud kopsuosa kohal
  • auskultatsioonil märjad räginad, krepitatsioonid
  • röntgen - vasjustuskolded
  • veres - SR tõus, leukotsütoos

Ravi

Kopsupõletiku diagnoosi järgselt alustatakse antibiootikumraviga, olenemata sellest, mis on kopsupõletiku tekkepõhjuseks. Ravimivalikul lähtutakse sellest, milline bakter võiks antud inimesel kõige tõenäolisem kopsupõletiku tekitaja olla.

Haigestumus kodutekkessesse kopsupõletikku on 1,3-11,6 juhtu 1000 elaniku kohta, haigestumine on kõrgem üle 65aastaste täiskasvanute hulgas. Suremus varieerub 1-48%, sõltuvalt uuringusse kaasatud patsientide grupist. Kõrgema suremusega seonduvad mitmed faktorid, nagu näiteks vanus üle 65 eluaasta, hormoonpreparaatide kasutamine, eelnev haiglaravi, polümikroobne infektsioon.

Peamine kodutekkest kopsupõletikku põhjustav mikroorganism on Streptococcus pneumoniae. Teiste tekitajate esinemissagedus sõltub kaasuvatest haigustest ja –seisunditest  (näiteks alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine, krooniline obstruktiivne  kopsuhaigus, aspiratsioon, hiljutine reisimine, HIV)  ja haiguse raskusest (haiglaravi vajadus, s.h hospitaliseerimine intensiivravi osakonda).

Haiglaravi vajavatel patsientidel isoleeritakse sagedamini selliseid tekitajaid, nagu  Staphylococcus aureus, Haemophilus influenzae, enterobakterid (Klebsiella pneumoniae, Escherichia coli), Pseudomonas sp. Kirjanduse andmetel on 20-30% juhtudel tekitajaks  nn “atüüpiline“ patogeen (Mycoplasma pneumoniae, Chlamydophila pneumoniae, Legionella pneumophila).

Antibakteriaalne ravi

Antibakteriaalse ravi määramisel tuleb arvestada tekitajate tundlikkusega  ning patsiendipoolsete faktoritega  (patsiendi vanus, kaasuvad haigused, hiljutine viibimine haiglaravil, eelneva 3 kuu jooksul antibakteriaalsete preparaatide kasutamine, viibimine pikaraviasutuses).

Eestis on olemas mitmeid ravijuhendeid, mis käsitlevad kodutekkese kopsupõletiku antibakteriaalset ravi. Eesti Infektsioonhaiguste Selts on koostanud ja avaldanud 2011. aastal ambulatoorsete infektsioonide ravijuhendi, milles soovitatakse  kodutekkese kopsupõletiku raviks ambulatoorsetele patsientidele amoksitsilliin 500 mg 3 korda ööpäevas, klaritromütsiin 500 mg 2 korda ööpäevas, asitromütsiin 500 mg 1 kord ööpäevas. Üle 65 aastased ja/või kaasuvate haigustega ja/või alkoholismiga patsientidele soovitatakse koduseks raviks amoksitsilliin klavulaanhappega 875/125 mg 2 korda ööpäevas  (www.esid.ee)

Veel on kasutusel 2005. aastal koostatud ja Eesti Haigekassa poolt heaks kiidetud "Sagedasemate haiglaväliste infektsioonhaiguste laboratoorse diagnostika ja ravi algoritmid perearstidele".

Ravi kestus võiks tüsistumata kopsupõletiku puhul olla keskmiselt 7 päeva, tüsistuste ja „atüüpiliste“ tekitajate poolt põhjustatud haiguse puhul on ravi pikem. Siiski on trend sinnapoole, et kopsupõletiku ravi oleks lühem.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas