Mumps

Mumps on kiiresti nakkav viirushaigus, mis avaldub palavikuna ja süljenäärme põletikuna. Haigust ei saa ravida, leevendatakse üksnes sümptomeid. Kergematel juhtudel paranetakse iseeneslikult nädala või paariga, raskematel juhtudel avaldab haigus inimese tervisele tõsist kahju.

Tüsistused

Kui haigusel ei teki tüsistusi on prognoos hea. Mumpsi raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2%. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse I kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus. Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 2 protsendil meestel steriilsus ehk viljatus.

Haigestumine Eestis

Eestis hakati mumpsi vastu vaktsineerima alates 1981. aastast. Enne seda, aastatel 1976–1980 registreeriti keskmiselt 9000 haigusjuhtu aastas. Viimastel aastatel on tänu heale vaktsineerimise tasemele registreeritud vaid üksikuid mumpsi haigusjuhte, aastal 2011 – 9, aastal 2012 – 4, aastal 2013 – 13 haigusjuhtu. Haigusjuhud on registreeritud vaktsineerimata inimeste hulgas, reeglina saadakse nakkus mõnelt reisilt.

Vaktsiinist ja vaktsineerimisest

Eestis on 1994. aastast kasutusel leetrite-punetiste-mumpsi liitvaktsiin. Lapsi vaktsineeritakse 12 kuu ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuselt. 2013. aastal oli Eestis 5953-l lapsel vanuses 2-14 aastat vastav vaktsineerimine tegemata. 

Äripäev
30. May 2016, 15:24
Vaata EST või RUS arhiivi