Lastetus

Paari lastetus võib olla tingitud mehe või naise viljatusest, probleemid võivad olla ka mõlemapoolsed või jääda üldse selgusetuks.

Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad.

Lastetus on laialt levinud probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest. Seega võib Eestis olla umbes20 000 lastetut paari.

Lastetus võib olla esmane ehk primaarne (varasemaid rasedusi pole) või teisene ehk sekundaarne (lastetus on tekkinud pärast varasemat rasedust). 30% juhtudel on paari lastetus tingitud naise viljatusest ning 30% juhtudel mehe viljatusest. Ülejäänud 40% juhtudel on põhjused mõlemapoolsed või jäävad selgusetuks.

Kaasaegne viljatusravi pakub mitmesuguseid võimalusi. Konkreetse raviviisi valik sõltub viljatuse tüübist (põhjustest), mille selgitamiseks on vaja teostada uuringuid.

Viljatuse levinuimad põhjused

  1.   Munarakkude küpsemise ja vabanemise häired

Naise viljatuse põhjustest moodustavad 20-30% munarakkude küpsemise ja vabanemise häired.

Munarakkude küpsemist reguleerivad ajuripatsi hormoonid: folliikuleid stimuleeriv hormoon ehk FSH ja luteiniseeriv hormoon ehk LH. Neist esimene kutsub esile munaraku folliikuli kasvamise, teine aga on vajalik munaraku küpsemiseks ja munasarjast vabanemiseks (ovulatsiooniks). Kui ajuripatsis toodetakse ühte neist hormoonidest liiga vähe või liiga palju, on munaraku küpsemine või vabanemine häiritud. Munarakkude küpsemise ja vabanemise probleeme võivad põhjustada ka toitumise ning kilpnäärme talitluse häired ja kroonilised haigused.

  1.   Munajuhade või emaka limaskesta kahjustused

Munajuhade ja emaka limaskesta kahjustused on lastetuse põhjusena Eestis esikohal. Munarakud asuvad munasarjades, kus fertiilses eas naisel valmib ja vabaneb (ovuleerub) igal kuul üks-kaks (harva rohkem) munarakku. Munajuha ots suunab munasarjast vabanenud munaraku munajuha valendikku, kus munarakk viljastub. Arenev embrüo liigub mööda munajuha ja jõuab arengu 4. päeval emakasse, kinnitudes emaka limaskestale 7.-9. päeval pärast viljastumist.

Juhul, kui munajuhad pole läbitavad, siis viljastumist ei toimu. Munajuhasid võivad kahjustada põletikud, mis on tingitud infektsioonidest (klamüdioos, gonorröa jms). Lisaks võivad munajuhade funktsiooni häirida väikese vaagna liitelised muutused, mille põhjusteks võivad olla pimesoole, suguelundite ja kõhuõõne operatsioonid või endometrioos. Põletikud, endometrioos ja operatsioonid võivad kahjustada ka emaka limaskesta ning takistada embrüo kinnitumist.

  1.   Endometrioos

Endometrioos on haigus, mille korral emaka limaskesta sarnane kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Endometrioos kahjus­tab munasarju ja tekitab suguorganites ning kõhukoopas liitelisi muutusi. Endometrioosi esineb 1-7 protsendil fertiilses eas naistest. Haiguse põhjused on jäänud selgusetuks. Ravi on kirurgiline või medikamentoosne

  1.   Seemnerakkude arvu ja kvaliteedi muutused

Meeste viljatus võib tuleneda:

  • kaasasündinud arenguhäiretest (munandite laskumatus),
  • hormoonihäiretest,
  • suguteede kroonilistest põletikest,
  • nakkushaigustest (mumps),
  • munandiveeni laienditest,
  • kromosoomi haigustest (Klinefelteri sündroom),
  • närvisüsteemi kahjustustest,
  • stressist ja eluviisist.

Sugulisel teel levivad haigused ning tsüstilise fibroosi geeni mutatsioonid võivad põhjustada seemnerakkude liikumisteede kahjustusi. Mehe viljakust saab hinnata seemnevedeliku analüüsi abil.

Seemnevedeliku analüüs

Et seemnevedeliku analüüs annaks tõepäraseid tulemusi, tuleks patsiendil 2-4 päeva enne analüüsi hoiduda:

  • sugulisest vahekorrast,
  • alkoholist,
  • järskudest temperatuurikõikumistest (kuum saun, vann).

Proovi andmine toimub eneserahuldamise teel. Analüüsi käigus uuritakse seemnerakkude kontsentratsiooni, liikuvust ja väliskuju. Samuti on võimalik tuvastada põletikke (leukotsüütide arv seemnevedelikus) ning autoimmuunsuse esinemist (MAR-lgG test). Seemnevedeliku näitajad võivad aja jooksul muutuda, mistõttu tuleb analüüsi vajadusel korrata.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn

Infotelefon: 666 1900

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 30. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

 

 

Äripäev
30. May 2016, 12:54
Vaata EST või RUS arhiivi