Keisrilõige

Keisrilõige on operatsioon, kus laps väljutatakse emakast läbi kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike. Ilma otsese vajaduseta keisrilõiget ei tehta, kuna sellega võivad kaasneda tõsised riskid. Kui naisel on juba olnud üks keisrilõige, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleb sünnitada keisrilõikega.

Enamasti tehakse plaaniline keisrilõige pärast 39. rasedusnädalat. Normaalne rasedus kestab umbes 40 nädalat. Keisrilõike valutustamiseks kasutatakse enamasti spinaalanesteesiat (tehakse seljasüst), mõnikord ka üldnarkoosi. Spinaalanesteesia korral olete ärkvel, kuid ei tunne valu, üldnarkoosi korral magate.

Eestis sünnib umbes 20% lastest keisrilõikega, enamik lapsi sünnib vaginaalselt (ema tupe kaudu).

Keisrilõiked võivad olla nii plaanilised kui ka erakorralised.

Plaanilise keisrilõike näidustused:

  • Teil on varem olnud kaks või enam keisrilõiget, üks T-kujuline keisrilõige või emakaoperatsioon, mille käigus on avanenud emaka õõs.
  • Teie laps ei ole peaseisus.
  • Teil on äge genitaalherpes, halvasti ravile alluv või ravimata HlV-infektsioon.
  • Kaksikraseduse korral Teie esimene laps ei ole pea­seisus.
  • Teil on monokoriaalsed monoamniaalsed kaksikud (lapsed on ühe platsentaga ja ühes looteveekotis) või kolmikud.
  • Teil on platsenta eesasetsus. Platsenta kaudu viiakse looteni hapnikku ja toitaineid ning eemaldatakse jääkaineid. Platsenta eesasetsuse korral takistab platsenta Teie lapse pääsu sünnitusteedesse (tuppe). Seetõttu ei saa Teie laps ise sündida.

Erakorralise keisrilõike näidustused:

  • Teie lapse elu on ohus (nt muutused loote südame­löökides).
  • Teie elu on ohus (nt verejooks, mis on põhjustatud platsenta irdumisest; äge preeklampsia - rasedus-aegne vererõhu tõus koos valgu tekkega uriini).
  • Sünnitus ei edene nii nagu peaks, vaatamata ravimite kasutamisele.

Mõned naised soovivad ise sünnitada keisrilõike teel, kuigi meditsiinilist näidustust selleks ei ole. Ilma otsese vajaduseta keisrilõiget ei tehta, kuna sellega võivad kaasneda tõsised riskid. Juhul kui Teil on juba olnud üks keisrilõige, siis ei tähenda see, et ka edaspidi tuleb sünnitada keisrilõikega. Suuremal osal naistest õnnestub soodsate tingimuste korral edaspidi sünnitada vaginaalselt.

Ülevaade keisrilõike kulust

Operatsiooni päeva hommikul peate olema söömata ja joomata.

Selleks et Te operatsiooni ajal valu ei tunneks, tehakse Teile kõigepealt spinaalanesteesia (seljasüst), harva üldnarkoos.

  • Kui anesteesia on mõjuma hakanud, teeb arst Teie alakõhule lõike. Enamasti tehakse lõige horisontaalselt 10-15 cm pikkuselt 2-3 cm häbemekarvadest ülespoole. Harva on vaja lõige teha vertikaalselt nabast allapoole kuni häbemekarvade ülemise piirini.
  • Pärast kõhukatete lahtilõikamist avab arst Teie emaka ja võtab lapse välja. Siis lõikab arst läbi nabaväädi ja eemaldab emakast platsenta.
  • Kui arst on lapse kõhust välja võtnud, annab ta lapse ämmaemanda kätte, kes kuivatab lapse, mõõdab ja kaalub teda. Kui Teie ja lapsega on kõik korras, pannakse laps kuni operatsiooni lõppemiseni Teie rinnale.
  • Lõpuks õmbleb arst Teie emaka ja kõhu kinni.

Tavaliselt kestab keisrilõige kuni pool tundi. Mõnikord ka kauem. Plaanilise keisrilõike juures võib soovi korral olla lapse isa või tugiisik. Erakorralise keisrilõike juures saatjat olla ei või.

Keisrilõikega kaasnevad ohud

Võrreldes vaginaalse sünnitusega võib keisrilõike ajal sagedamini

  • esineda tavapärasest suurem verekaotus (vaginaalse sünnitusega võib normaalselt olla verekaotus kuni 500 ml);
  • vigastada põit, veresooni, soolestikku ja teisi lähedal asuvaid elundeid;
  • tekkida põletik emakas, operatsioonihaavas;
  • tekkida tromboos (verehüübed, mis ummistavad vere­sooni);
  • tekkida vastsündinu hingamisraskused, mis enamasti kestavad lühikest aega.

Pärast keisrilõiget võib kontakt Teie ja lapse vahel tekkida hiljem ning sünnitusjärgne taastumine kesta kauem. Mõnikord võivad järgnevate raseduste ajal tekkida probleemid emaka ja platsentaga.

Taastumine pärast keisrilõiget

Mõni tund pärast keisrilõiget saate hakata ringi liikuma, jooma ja sööma. Enamik naisi läheb koju kolme päeva jooksul. Pärast operatsiooni antakse valu leevendamiseks regulaarselt valuvaigisteid, mida võib turvaliselt kasutada imetamise ajal. Duši alla võite minna järgmisel päeval pärast operatsiooni.

Mõne nädala vältel võivad esineda kerged alakõhuvalud, vähene veritsus tupest, valu kõhuhaava piirkonnas.

Kodus võib valuvaigistina võtta paratsetamooli 1000 mg 4 korda ja/või ibuprofeeni 400 mg maksimaalselt 3 korda ööpäevas. Kui Teie kaal on väiksem kui 66 kg, siis peab paratsetamooli annust vähendama kuni 750 mg-ni (1,5 tabletini). Sellises annuses paratsetamooli tohib võtta kuni 6 päeva, arvestades operatsiooni päevast.

Vähemalt korra ööpäevas tuleb käia duši all ja pesta haava voolava vee all seebiga.

Oma lapsest suuremaid raskusi ei ole soovitatav tõsta 6-8 nädala vältel, samuti ei ole soovitatav sellel ajal elada suguelu, kasutada tupetampoone, käia vannis, ujumas.

Haigla valvetuppa (nt Ida-Tallinna Keskhaigla naiste­kliinikusse Ravi tn 18) tuleb pöörduda, kui

  • Teil tõuseb palavik üle 38 kraadi,
  • kõhuvalu läheb tugevamaks ja valuvaigistid ei aita,
  • verejooks tupest läheb suuremaks kui menstruatsiooni ajal,
  • nahalõike haav kõhul hakkab valutama või punetama, tekib veritsus või muu eritis.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn

Infotelefon: 666 1900

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 30. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas