Glaukoomi ehk rohekae operatsioon

Glaukoomi ravimiseks kasutatakse operatsiooni juhul, kui teised ravimeetodid ei ole andnud tulemust. Operat¬sioon ei paranda silma nägemisteravust, selle eesmärk on haiguse peatamine.

Glaukoomi ravivõimalused

  1. Medikamentoosne ravi - silmatilkade või tablettide kasuta­mine silma siserõhu alandamiseks. Silmatilgad vähendavad silma kambrivedeliku teket või soodustavad selle äravoolu, alandades seega silma siserõhku. Iga ravimi võimalikud kõrvaltoimed on kirjas selle ravimi infolehel ja neid selgitab Teile ka raviarst.
  2. Laserravi kasutatakse juhul, kui ravimitega ei õnnestu silma siserõhku vajalikul määral vähendada. Laserravi efekt on aju­tine, enamasti 1-2 aastat.
  3. Glaukoomi operatiivne ravi - silma siserõhu alandamine operatiivsel teel, kui eelpool mainitud ravimeetodid on efekti­ta. Glaukoomi operatsioon teostatakse üldjuhul kohaliku tuimestusega, kuid vajadusel ka üldnarkoosis.

Enamasti tehakse glaukoomi operatsiooni käigus silma ees-kambri nurka ava, et võimaldada liigsel silmasisesel vedelikul voolata limaskesta alla. Sealt imendub vedelik veresoontesse ja silma siserõhk langeb. 80% juhtudel operatsiooni tagajärjel silma siserõhk langeb ja haiguse edasine areng peatub. Mõnikord tuleb peale operat­siooni tarvitada ka rõhku alandavaid silmatilku. Võimalik on korduv operatiivne ravi.

Palun pidage meeles, et õnnestunud glaukoomi operat­sioon ei paranda silma nägemisteravust. Operatsiooni eesmärk on haiguse peatamine.

Võimalikud tüsistused

Vaatamata operatsiooni hoolikale teostusele ning adekvaatsele eel- ja järelravile ei ole kirurgiline ravi kunagi riskivaba.

  • Glaukoomi operatsioon võib esile kutsuda katarakti ehk hall-kae teket või soodustada juba olemasoleva katarakti süvene­mist, vähendades seega nägemisteravust. Kui katarakt kahjustab nägemist märgatavalt, võib silm vajada katarakti kirurgilist ravi.
  • Võimalik on silma mädapõletik sellest tuleneva nägemis-kahjustusega (ca üks juhtum 5000 operatsiooni kohta).
  • Umbes viiel juhul 100 operatsiooni kohta esineb silma alarõhku ja/või soonkesta irdumist. Need häired taanduvad enamasti iseenesest, kuid korduva operatsiooni vajadus pole välistatud.
  • Esineb mõõdukaid verejookse silma eeskambrisse. Enamasti paranevad need ilma ravita, kuid häirivad ajutiselt nägemis-teravust.

Harva võib pärast operatsiooni tekkida nn pahaloomuline glaukoom, mis tähendab silma sisevedeliku ringvoolu häirumist koos silma siserõhu drastilise kõrgenemise ja valuga. Seisund nõuab operatiivset sekkumist ning võib-olla ka silmaläätse eemaldamist. Selle tüsistuse tagajärjel võib pat­siendi nägemine püsivalt halveneda. Väga harva põhjustavad tuimestussüstid launärvi kahjustust ja veel harvemini silmamunatagust verevalumit koos nägemisnärvi kahjustusega. Viimane tüsistus esineb eriti harva, kuid võib lõppeda silma täieliku pimedusega.

Pärast operatsiooni

Operatsioonijärgses ravis kasutatakse muude ravimite hulgas silma pupilli laiendavaid tilku. Seetõttu on patsiendi nägemine ajutiselt (umbes 2 nädalat) häiritud. Soovitav on selle aja jooksul mitte autot juhtida. Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole. Täiendavat infot glaukoomi kohta leiate ka koduleheküljelt www.glaukoom.ee.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn

Infotelefon: 666 1900

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 30. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

 

Äripäev
30. May 2016, 12:58

Kuidas sügis Teid mõjutab?

  • Jään uniseks
    38%
    38%
  • Tunnen sügismasendust
    41%
    41%
  • Sügis teeb mind rõõmsaks
    10%
    10%
  • Mind ei mõjuta kuidagi
    11%
    11%
Vaata EST või RUS arhiivi