Iseseisev statsionaarne õendusabi

Iseseisvat statsionaarset õendusabi osutavad õed ja hooldajad, keda nõustab arst-konsultant. Õendusabi osakonda suunab patsiendi ravi- või perearst, kes koostab ka saatekirja. Teenus on näidustatud inimestele, kes kroonilistest haigusest tingitud erinevate häirete või puuete tõttu ei tule enam iseseisvalt igapäevaeluga toime.

Mis on iseseisev statsionaarne õendusabiteenus?

Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ehk õendusabi eesmärkideks on:

• väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ning võimalusel parandamine;
• stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse;
• inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks ning palliatiivraviks.

Õendusabi erinevus aktiiv- ja järelravist seisneb selles, et põhiliste teenustena osutatakse õendusabija hooldusteenuseid. Õendusabi ei hõlma taastusravi teenust. Füsioteraapia teenust osutatakse arsti korralduse alusel.

Õendusabi osakonda saab arsti saatekirja alusel suunata patsiente, kes vajavad õendusabi, kuna nad ei tule kroonilistest haigusest tingitud erinevate häirete või puuete tõttu enam iseseisvalt igapäevaeluga toime.

Millistel tingimustel saab suunata patsienti õendusabi osakonda?

Õendusabi osakonnas ei ole võimalik teostada spetsiifilisi uuringuid, seetõttu on soovitatav, et patsiendil oleks eelnevalt teostatud kõik vajalikud uuringud.

Õendusabi osakonda suunab patsiendi üldjuhul ravivõi perearst. Kui Teil jääb arusaamatuks, miks Teid või Teie lähedast suunatakse õendusabi osakonda, siis paluge, et suunav arst selgitaks Teile õendusabi osakonda suunamise põhjuseid.

Õendusabi osakonda suunab ravi- või perearst spetsiaalse saatekirjaga, kus on oluline informatsioon tervislikust seisundist õendusabi osakonna õendustöötajale. Õendusabi osakonnas viibimise eest tuleb tasuda omaosalustasu. Omaosalustasu sõltub Eesti Haigekassa hinnakirjast, haigla tasuliste teenuste korrast ja kehtivast seadusandlusest.

Kui patsient on kindlustamata, siis saame patsienti õendusabi osakonda hospitaliseerida vaid juhul, kui patsient või tema lähedased on valmis täies mahus tasuma õendusabi eest vastavalt haiglas kehtivale tasuliste teenuste hinnakirjale. 

 

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAST

Kus asub õendusabi osakond?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusabi osakond kuulub järelravi kliiniku koosseisu ning asub Tallinnas aadressil Hiiu 39, 3. korrusel. Õendusabi osakonnas on ühe-, kahe- ja neljakohalistes palatites kokku 40 voodikohta.

Õendusabi osakonna kontaktandmed

Infotelefon 617 2300
Osakonna sekretär 617 2987
Osakonna üldnumber 617 2989
Osakonna vastutav õde 617 2988

Olmetingimused osakonnas

Õendusabi osakonnas on igati arvestatud patsientide vajadusi. Osakond on varustatud tänapäevaste abivahenditega.

Õendusabi osakonnas on 14 palatit – 4 ühekohalist, 2 kahekohalist ja 8 neljakohalist palatit.

Igas palatis on kraanikauss. Osakonnas on patsientidele kasutada 4 duši- ja tualettruumi. Puhkenurgas on televiisor ning raamaturiiul eesti- ja venekeelse kirjandusega. Toitlustamine toimub kolm korda päevas ning toit serveeritakse patsiendile palatis.

Kes töötavad õendusabi osakonnas?

Õendusabi osakonna personal koosneb hea ettevalmistusega professionaalsetest õdedest ning hooldajatest, kes igapäevaselt patsiente abistavad ja nende eest hoolitsevad. Ravialastes küsimustes nõustab õdesid arst-konsultant või valvearst. Arst külastab osakonda vähemalt korra nädalas, vajadusel sagedamini.

Abi patsiendi lähedastele

Lähedase inimese raske haigus või uus raviotsus tekitab sageli palju vastuseta küsimusi, millega kaasneb tihti ka abitustunne. Küsimuste ja probleemide tekkimisel on Teile abiks meie spetsialistid.

Osakonna vastutav õde korraldab õendushooldustööd osakonnas ja aitab Teil leida vastuseid õendus-hooldusküsimustele.

Tema kõnetunnid on neljapäeviti kell 14–15.

Sotsiaaltöötaja aitab Teil leida parimad lahendused igapäevaelu muudatustega toimetulekuks (nt töö- võimetuspensioni- ja puude taotlus, abivahendite hankimine, suhtlemine ametiasutustega jms).

Psühholoog aitab Teil korrastada mõtteid ja tundeid, kui lähedase inimese haigus tekitab Teis ärevust, pinget ja abitust. Psühholoog nõustab nii patsienti kui ka patsiendi lähedasi.

Psühholoogi või sotsiaaltöötajaga kohtumiseks helistage E–R kell 8–16 tel 617 2700 või leppige kohtumine kokku, pöördudes õe poole.

Hingehoidja annab hingehoiuabi nii patsientidele kui ka nende lähedastele. Kohtumise soovi korral saate pöörduda õe poole.

Kuidas toimub vastuvõtt õendusabi osakonda?

Õendusabi osakonda hospitaliseeritakse tööpäeviti kell 8–15.

Kui patsient suunatakse õendusabi osakonda mõnest Regionaalhaigla raviosakonnast, siis korraldab patsiendi transpordi haigla. Kodust saabuva patsiendi transpordi korraldab patsient või tema lähedased. Soovitatav on, et patsient saabuks osakonda koos saatjaga.

Õendusabi on patsiendile omaosalustasuga ning osakonda saabudes sõlmitakse õendusabi osakonna sekretäri juures patsiendi või tema saatjaga õendusabi osutamise leping ning esitatakse omaosalusarve. Lepingu sõlmib patsient ise. Kui patsient ei saa oma tervisliku seisundi tõttu lepingut sõlmida ja allkirjastada, siis sõlmib patsiendi eest lepingu kohtu poolt määratud eestkostja.

Õendusabi teenuse eest tasumine toimub vähemalt 10-päevaste ettemaksetena. Õendusabi osakonda saabumisel koostab õde patsiendile õendusloo ning õendus-hooldusplaani, milles märgitakse ära edasine õendusabi tegevus.

Mida on soovitatav õendusabi osakonda tulles kaasa võtta?

Õendusabi osakonda saabudes antakse patsiendile kasutamiseks haigla riided. Isiklikud riided võib jätta haiglasse hoiule.

Jalatsiteks sobivad tagant kinnised ja mittelibisevad sisejalanõud või spetsiaalsed kummitallaga sokid.

Kuna õendusabi osakonnas võivad patsiendi osakonda saabumise hetkel puududa patsiendi ravi jaoks vajalikud spetsiifilised ravimid, siis soovitame patsiendil kaasa võtta kõik igapäevaselt kasutatavad ravimid.

Soovitatav on kaasa võtta isiklikud hügieenitarbed: vedelseep, šampoon, suuhooldustarbed jms.

Soovi korral võib patsient kaasa võtta oma lemmikmuusika või lemmikesemed.

Raha, dokumendid, väärisesemed ning kallihinnalised isiklikud asjad on soovitatav koju jätta. Vajadusel saab need hoiule anda osakonna seifi.

Millal ja kuidas saab patsienti külastada?

Osakonnas on võimalik patsiente külastada:
E–R 15.30–19.00,
L–P 11.00–19.00

Soovitame patsiente külastada ainult täiskasvanud lähedastel. Korraga võib üldjuhul siseneda kuni kaks külastajat. Lastega külastamise palume eelnevalt kooskõlastada osakonna õenduspersonaliga.

Üleriided palume jätta külastajate garderoobi.

Kätehügieen

Kas teadsite, et...
• aevastamisel, nuuskamisel ja köhimisel kanduvad mikroobid meie kätele ja piisknakkusena õhku. Lisaks satuvad mikroobid meie kätele erinevatelt pindadelt ja esemetelt: ukselinkidelt, telefonidelt jms;
• kui me käsi ei puhasta, siis levitame mikroobe teistele pindadele ja inimestele;
• nõrgenenud organismis võivad mikroobid ja viirused põhjustada tõsiseid infektsioone nagu kopsupõletik, gripp jms.

Haiglas on kätehügieeni võimalusteks:
• käte pesemine vee ja (vedel)seebiga;
• käte hõõrumine spetsiaalse käte antiseptikumiga. Käte antiseptikum on alkoholibaasiline lahus, mis hävitab umbes 30 sekundi jooksul 99% mikroobidest. Antiseptikum hõõrutakse kätele, seda ei loputata maha ega kuivatata. Küsimustega pöörduge haigla personali poole!

Peske käsi või teostage käte antiseptikat:
• osakonda sisenedes enne patsiendi külastamist;
• pärast tualettruumi kasutamist;
• enne patsiendi abistamist söömisel;
• enne järgmise patsiendi abistamist või külastamist;
• enne osakonnast lahkumist. Mikroobide leviku peatamine on lihtne – hoiame käed puhtad!

Enne haiglast lahkumist puhastage käsi, nii ei võta Te koju kaasa soovimatuid mikroobe ja viiruseid! 

Mida peab teadma patsienti külastades?

• Kui põete viirushaigust või olete külmetunud, teavitage sellest osakonna õde, kes otsustab, kas peate kandma kaitsemaski või loobuma külastusest.
• Palume külastajatel mitte istuda patsiendi voodile ega asetada isiklikke asju voodile, põrandale, töö- pindadele vms.
• Keelatud on katsuda kateetreid, sonde, dreene, aparatuuri, juhtmeid, voolikuid jms.
• Patsiendile sööki ja jooki tuues palume eelnevalt konsulteerida õega. Haiglasse kaasa võetud või külastajate toodud toitu saab säilitada osakonna külmikus. Toidu pakend peab olema märgistatud patsiendi nime, palati numbri ja kuupäevaga. Märgistamata ning säilivustähtaja ületanud toit visatakse ära.
• Kokkuleppel osakonna töötajatega võite patsiendile tuua isiklikke esemeid (näiteks proteesid, kuuldeaparaat, prillid, fotod, lemmikmuusika, lemmikesemed). Kaasa võetud raha, dokumendid ja väärisesemed on võimalik anda osakonda hoiule. Haigla ei kanna vastutust hoiule mitte antud esemete eest.
• Kui soovite osaleda patsiendi eest hoolitsemisel, siis rääkige sellest õe või hooldajaga, kes Teid juhendavad ja aitavad hoolduse teostamisel.

Mida peab veel teadma?

• Regionaalhaigla pakub residentuuri ja õendusõppe baasasutusena praktilist koolitust kvalifikatsiooni omandavatele ja täiendavatele arstidele ning õdedele. Loodame, et nõustute õppurite osalemisega raviprotsessis.
• Patsientide terviseseisundit puudutav info on konfidentsiaalne. Palume hoida saladuses Teile teatavaks saanud info patsientide isiku, eraelu ja tervise kohta.
• Terviseinfo on konfidentsiaalne ning lähtuvalt sellest on meie ülesanne tagada Teie ja patsientide privaatsus meediaväljaannete ees. Kui patsient on otsustanud oma tervisega seotud info ajakirjanduses avalikustada, vajab Regionaalhaigla patsiendilt kirjalikku nõusolekut terviseseisundit kajastava info avalikustamiseks.
• Igal inimesel on õigus viibida ravil ilma, et teda jäädvustatakse. Sellest tulenevalt palume mitte pildistada ja filmida.
• Patsientide, personali ja külaliste turvalisuse tagamiseks töötavad ööpäevaringselt sisevalvetöötajad ja videokaamerad.
• Palume haiglas käituda viisil, mis ei ohusta patsientide julgeolekut, väärikust ja privaatsust ning hoida vaikust ja rahu.
• Haiglas ei tohi tarvitada alkoholi. Suitsetamine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.
• Tuleohu korral kuulete alarmi – palume Teil järgida personali korraldusi ning vajadusel seintel olevaid evakueerimisjuhiseid. Meie töötajad on läbinud tuleohutusalase koolituse ja aitavad Teil vajadusel haiglast evakueeruda.
• Kui Te soovite avaldada tänu, teha ettepanekuid muudatusteks või Te ei ole rahul osutatud tervishoiuteenusega, palun pöörduge esmalt osakonna personali poole lahenduse saamiseks.
• Haiglas toimib kaebuste/ ettepanekute juhtimise süsteem, mille eesmärk on info kogumine teenuste kvaliteedi ning patsientide, nende lähedaste ja külastajate rahulolu kohta. Kaebuse või ettepaneku esitamiseks küsige personalilt või registratuurist vastav blankett, täitke see ning pange see kaebuste ja ettepanekute kogumise kasti. Kaebuse või ettepaneku saab esitada ka elektroonselt, täites Regionaalhaigla kodulehel oleva tagasiside vormi. Kõigile vastust nõudvatele kaebustele ja ettepanekutele vastatakse 5–30 päeva jooksul alates nende esitamisest. Kaebusele vastamiseks kogutakse töötajate selgitused, arutatakse kaebus läbi ning seejärel koostatakse ja saadetakse kaebuse esitajale kirjalik vastus.
• Hiiu 44 0-korrusel asub kohvik, mis on avatud töö- päeviti kella 8–16.
• Tasulist parkimist haigla territooriumil korraldab OÜ Citypark, palun järgige parklas asuvaid infotahvleid. Parkimistasu arvestatakse tunnipõhiselt alates parkimise alustamisest esimesest tunnist.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

 

 

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas