Doonorlus: rakud, koed, elundid

Kui inimese mõni eluliselt tähtis organ või kude enam ei tööta, võib teda aidata teiselt inimeselt saadud organi või koe siirdamine. Tänapäeva meditsiinis on rakkude, kudede ja elundite siirdamine igapäevane tegevus. Tihti on see kõige tõhusam ja ökonoomsem raviviis, sest edukas siirdamine parandab patsiendi elukvaliteeti ja pikendab eluiga.

Siirdamine on elus või surnud doonorilt eemaldatud elundi, koe või raku raviotstarbeline ülekandmine teisele isikule.

Eestis tehakse neeru-, maksa-, kopsu-, silma sarvkesta, veresoonte, luude, tüvirakkude jm siirdamisi. Kõige sagedasem on neerusiirdamine.

Doonoriks võib olla elav inimene (peab olema patsiendi lähisugulane), kes vaba tahte alusel loovutab oma koe või organi siirdamiseks. Doonoriks võib olla ka surnu, kes on eluajal väljendanud oma soovi loovutada surmajärgselt organeid (nt täitnud doonorikaardi) või puuduvad andmed, et ta oleks olnud selle vastu.

Retsipient on organi või koe saaja, kellele organ, rakk või kude siirdatakse. Siirdamine võib toimuda üksnes siis, kui retsipient on väljendanud selleks teadvat nõusolekut.

Kes ja mis tingimustel sobib doonoriks?

Edukaks siirdamiseks on vaja elus organit, rakke ja kudet. Kui vigastuse või õnnetuse tõttu saadud kahjustuse tõttu peaaju enam ei funktsioneeri, ei saa inimest, vaatamata meedikute jõupingutustele, enam päästa, kuid tema kahjustamata terved organid võivad päästa teiste inimeste elu.

Doonoriks, kelle elundeid saab pärast ajusurma kasutada teiste haigete raviks, sobivad: 

• üliraske eluks sobimatu ajutraumaga haiged; 

• iseenesest tekkinud ajuverevalandustega haiged.

Võimalikust doonorist saab tegelik doonor ainult siis, kui tal on diagnoositud ajusurm ning koostatud ajusurma protokoll. Jälgimisperiood ajusurma tuvastamiseks algab pärast 12 tunni möödumist viimasest uinutava või rahustava ravimi manustamisest.

Ajusurma protokolli täidavad 12 tunnisel jälgimisperioodil vähemalt 5aastase staažiga neuroloog ja anestesioloog.

Ajusurm on tagasipöördumatu ajukahjustus, kui närvirakud on surnud ning puudub lootus teadvuse taastumiseks ja iseseisvaks hingamiseks. Patsiendi südame- ja hingamistegevust toetatakse kunstlikult aparaatide abil ning tehissüsteemi väljalülitamisel kaovad ka need elufunktsioonid.

Ajusurm diagnoositakse erinevate testidega mitme eriarsti osavõtul.

Rakkude, kudede ja elundite eemaldamisega tegelevad kirurgid ning eemaldamine toimub steriilsetes tingimustes haigla operatsioonitoas. Elundite väljavõtmisega ei moonutata surnukeha.

Surnud isikult võib rakud, koed või elundid eemaldada, kui on täidetud järgmised tingimused:  • surnud isik oli Eesti kodanik või ta viibis Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel; 

• surnud isik avaldas eluajal tahet loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks või puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks olnud selle vastu; 

• elundi või koe eemaldamine ei takista vägivaldse surma korral surnud isiku kohtuarstlikku ekspertiisi.

Kui puuduvad andmed surnud isiku eluajal väljendatud arvamuse kohta surmajärgse siirdamise suhtes, siis selgitab patsiendi raviarst surnud isiku otseste sugulaste, venna, õe, seadusliku esindaja, seadusliku või faktilise abikaasa kaudu surnud isiku eluaegse tahte.

Kui surnud isik on eluajal andnud nõusoleku pärast surma elundite loovutamiseks, siis teised isikud ei või keelata rakkude, kudede või elundite eemaldamist.

Kui surnud isik on eluajal keeldunud elundite loovutamisest pärast surma, siis teised isikud ei või lubada rakkude, kudede või elundite eemaldamist.

Doonorikaart

Doonorikaart on dokument, mille abil saate väljendada soovi elundite ja kudede surmajärgseks loovutamiseks. Soovitatav on kaarti endaga kaasas kanda ning teavitada oma otsusest ka lähedasi. Teadlikuna eluajal tehtud otsusest on lähedastel palju kergem pärast kannatanu surma anda nõusolekut organi loovutamiseks. Kaarti ei ole vaja registreerida.

Juba tehtud otsust on võimalik muuta, rebides doonorikaardi katki ning teavitades otsusest lähedasi.

Siirdamine on seaduslik

Inimpäritolu elundite, kudede ja rakkude käitlemise ja siirdamise tingimused ja korra ning järelvalve kehtestab „Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus“. Järelvalvet teostavad terviseamet ja ravimiamet. Siirdamisega tegelevad ainult vastavat käitlemise tegevusluba omavad haiglad – Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Rakkude, kudede ja elundite siirdamist rahastab Eesti Haigekassa.

Elundite kinkimine ja teiste inimeste päästmine on tasuta. Selle eest ei maksta raha. Rahalised tehingud on Eestis ja kõigis Euroopa riikides keelatud ning karistatavad vastavalt Eestis kehtivatele seadustele.

Abiks lähedastele

Lähedase inimese ootamatu õnnetus ning vigastustest tingitud lootusetu prognoos on hingeliselt väga raske. Kindlasti tekib Teil palju küsimusi, millega palume pöörduda patsiendi raviarsti või valves oleva intensiivravi arsti poole. Täiendavat infot seoses organite loovutamisega annavad organdoonorluse koordinaatorid. Hingelist tuge pakub haigla hingehoidja.

Inimesed, kes on nõustunud hukkunud pereliikme organite kasutamisega siirdamiseks, on öelnud, et see samm andis neile positiivseid emotsioone ja jõudu raskel hetkel vastupidamiseks. Lohutust ja tuge pakub teadmine, et Teile kallis inimene, keda väga armastasite, päästis mitme inimese elu.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

 

Äripäev
27. May 2016, 09:44

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi