Vasektoomia

Vasektoomia on meestepoolne rasestumisvastane meetod, kus operatsiooni käigus suletakse seemnejuhad. Operatsioon ei mõjuta normaalset seksuaalfunktsiooni.

Vasektoomia on paljudes riikides eelistatuim meestepoolne kontatseptsiooni meetod, lihtne ambulatoorne operatsioon annab ligi 100% kaitse rasestumise vastu, on väheste kaasuvate riskidega ning palju soodsam kui naise steriliseerimine (munajuhade sulgemine) või rasestumisvastaste vahendite pikaajaline kasutamine.

Peamised tüsistused on operatsioonijärgne turse, verevalum või infektsioon haava piirkonnas.

Tulemust ei ole kohe

Vasektoomia ei anna soovitud tulemust koheselt, vähemalt kolme kuu jooksul pärast operatsiooni soovitatakse vahekorras olles kasutada mõnda alternatiivset rasedusvastast meetodit. Kolm-neli kuud pärast operatsiooni kontrollitakse spermide olemasolu seemnevedelikus spermaanalüüsiga..

Vasektoomia ei mõjuta normaalset seksuaalfunktsiooni ja ei tõsta terviseriske. Vasektoomia on efektiivne rasestumisvastane meetod, kuid see ei kaitse Teid või Teie partnerit suguhaiguste eest.

Vastavalt Eesti seadusandlusele on steriliseerimine lubatud, kui Teil on vähemalt kolm last, olete üle 35-aastane või Teil esinevad meditsiinilised näidustused.

Vasektoomia teostamiseks pöörduge androloogi või uroloogi vastuvõtule, kes nõustab Teid eelseisva operatsiooni suhtes. Androloog suunab Teid uroloogi vastuvõtule, kes määrab operatsiooni toimumise aja.

Kuidas valmistuda operatsiooniks?

Operatsioonieelselt hinnatakse Teie tervisliku seisundit, tehakse vajalikud analüüsid ja uuringud.

Anesteesia tegemisele eelneb alati vestlus anestesioloogiga – kui Teil on lisaküsimusi seoses anesteesiaga, siis esitage need julgelt vestluse ajal!

Teile antakse täitmiseks küsitlusleht, kuhu peate märkima võimalikult täpselt ja põhjalikult andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).

Teavitage kindlasti anestesioloogi sellest, kui Teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga.

Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergesti seeditavat toitu ja jooge rohkem vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi!

Manustage ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt raviarsti või anestesioloogiga kokku lepitud. Krooniliste haiguste ravimid võtke haiglasse kaasa.

Üks nädal enne operatsiooni vältige aspiriini ja muid verd vedeldavaid ravimeid!

Operatsiooni päeval:

• 6 tundi enne operatsiooni ei tohi juua piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, närida nätsu ega suitsetada! 4 tundi enne operatsiooni ei tohi juua ka vett! Kui olete hiljem söönud või joonud, võib narkoosi ajal mao sisu hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta.
• Hommikul peske ennast duši all. Hambaid pestes ärge neelake vett alla!
• Vajadusel võtke minimaalse lonksu veega anestesioloogi lubatud või määratud ravim(id).
• Tulge haigla registratuuri saatekirjal märgitud ajal.
• Enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks.
• Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda operatsiooniriietusse, mis antakse haiglas.
• Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte ehted ja rõngad/ needid; prillid ja/ või kontaktläätsed ning eemaldatavad hambaproteesid.
• Käige enne operatsioonile minekut WCs!
• Vajadusel võtke operatsioonituppa kaasa kuuldeaparaat ja/ või astmainhalaator(id).
• Vahetult enne operatsiooni raseeritakse opereeritav kehapiirkond. Raseerimine peab toimuma vahetult enne operatsiooni, seda ei tohi teha eelnevalt kodus, et vältida haavamädaniku riski.

Mis toimub operatsiooni ajal?

Operatsioon kestab 20–30 minutit ja teostatakse üldnarkoosis. Munandikoti piirkonnas tehakse kaks väikest nahalõiget, mille kaudu lõigatakse seemnejuhad läbi, eemaldades 1–1,5 cm pikkuse seemnejuha fragmendi. Seejärel õmmeldakse nahahaavad kokku ja neile asetatakse plaastrid.

Millised on tüsistused?

Tüsistuste risk on väike. Harva esinevad veritsus, hematoom haava piirkonnas, turse ja haavavalu. Harva tekkivate tüsistuste hulka kuulub ka protseduuri ebaõnnestumine – steriilsust ei saavutata.

Operatsioonijärgne periood

• Narkoosijärgselt võib Teil esineda pearinglust ja iiveldust.
• Haavavalu korral paluge valuvaigisteid. Valu kestus ja intensiivsus on erinev, reeglina taandub valu teiseks operatsioonijärgseks nädalaks. Valu kontrolli alla saamiseks piisab tavaliselt käsimüügis olevatest valuvaigistitest.
• Koju lubatakse üldjuhul samal päeval, kui raviarst ega anestesioloog ei otsusta teisiti. NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi Te 24 tundi pärast anesteesiat juhtida autot ega töötada seadmetega. Ohutuks kojujõudmiseks kutsuge endale keegi vastu.
• Haava kaitseks asetatakse sellele side, mille võite eemaldada järgmisel päeval, määrdumisel tuleb sidet vahetada. Puhastage haava limaskestade antiseptikuga (nt Octenisept).
• 48 tundi pärast operatsiooni võite haava pesta voolava vee all.
• Saun, vann, ujumine on lubatud pärast haava täielikku paranemist 4–6 nädalat pärast operatsiooni.
• Hoidke haav puhta ja kuivana, kasutage kitsast aluspesu, et vähendada turse tekkimise riski.
• Haavaõmbluste niidid sulavad tavaliselt 2–3 nädala jooksul pärast operatsiooni, kui siiski on vaja haava- õmblusi eemaldada, informeerib kirurg Teid sellest operatsiooni toimumise päeval.
• Töövõimetuse pikkus sõltub Teie tegevusalast ja kestab reeglina vähemalt 1–2 nädalat.
• Pärast operatsiooni tuleb 4 nädalat piirata füüsilist koormust k.a seksuaalvahekord.
• 3 kuud pärast vasektoomia protseduuri tehakse spermaanalüüs, et teha kindlaks protseduuri õnnestumine. Seemnerakud kaovad spermast tavaliselt umbes 20 seemnepurske järel. Enne spermaanalüüsi vastuse saamist on rasedusest hoidumiseks vajalik kasutada abivahendeid.
• Sportimise piirangud olenevad tekkivast koormusest, treenituse astmest ning enesetundest. Soovitatav on alustada kerge liikumisega juba nädal pärast operatsiooni, tõsist treeningut tuleks vältida umbes kuu aega. Keelatud on üle 10kiloste raskuste tõstmine.
• Probleemide korral (veritsus, põletik, tugev valu) võtke ühendust raviarstiga või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda. Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge raviarsti või õe poole.

Haiglasse tulles võtke kaasa:

• isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass, juhiluba);
• saatekiri operatsioonile;
• vahetusjalatsid;
• isiklikud hügieenitarbed.

Haiglas viibimise eest tuleb Teil maksta voodipäeva omaosalustasu.

Tasuda on võimalik kohapeal sularahas või kaardiga, vajadusel anname arve kaasa. Voodipäevatasu ei võeta alla 18-aastastelt patsientidelt.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016 ja meestearst.ee lehelt 20. aprillil 2017. Vaadake täiendusi SIIT ja SIIT.

Äripäev
26. May 2016, 15:09

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi