Sterilisatsioon

Pärast sterilisatsiooni ehk munajuhade sulgemise protseduuri ei ole enam võimalik loomulikul teel rasestuda ega lapsi saada, muud füsioloogilised funktsioonid säilivad.

Sterilisatsiooni protseduuri käigus suletakse (lõigatakse läbi) või eemaldatakse munajuhad, mille tulemusena viljastumine muutub võimatuks, kuna mehe seemnerakkudel (spermatosoididel) ja naise munarakul ei ole enam võimalik ühineda.

Kui teiste rasestumisvastaste vahendite kasutamise järgselt on Teil võimalik jälle rasestuda, siis munajuhade sulgemise/ läbilõikamise järgselt on see võimatu.

Munajuhade sulgemine võib tehniliselt mitte õnnestuda – st, et 1 naine 1000st võib pärast sterilisatsiooni siiski rasestuda.

Protseduuri olemus

Munajuhade sulgemise protseduur võetakse ette iseseisva operatsioonina, kuid see võib toimuda ka mõne muu günekoloogilise lõikuse ajal. Kui sterilisatsioon teostatakse iseseisva operatsioonina, siis teostatakse see tavaliselt laparoskoopiliselt. Laparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, mille puhul kõhukatteid ei avata kõhulõikega, vaid läbi väikeste avauste viiakse kõhuõõnde spetsiaalsed instrumendid. Laparoskoopia puhul on kudede trauma oluliselt väiksem, millest tulenevalt on operatsioonijärgne taastumine kiirem, haavavalu ja operatsiooniarm väiksem, haiglas viibimise aeg lühem ja töövõime taastumine kiirem.

Operatsioon teostatakse üldnarkoosis. Operatsioonitoas asetatakse Teie veeni kanüül, mille kaudu manustavate ravimite tagajärjel Te uinute. Tuimastust viib läbi anestesioloog, kes viibib Teie kõrval kogu operatsiooni protseduuri aja. Kõhu eesseinale naba alla tehakse 1,5 cm pikkune lõige, mille kaudu viiakse kõhuõõnde nõel, kõhuõõs täidetakse süsihappegaasiga, et organeid üksteisest eemale nihutada ning kõhuõõnde viikse optiline vaatlustoru – laparoskoop. Laparoskoopia teostamiseks tehakse veel kuni kaks 0,5 cm sisselõiget kõhu alaossa, mille kaudu viiakse kõhuõõnde operatsiooniriistad.

Operatsiooni eelselt
• Pärast otsuse langetamist tuleb Teil allkirjastada nõusolek operatsiooniks.
• Operatsiooni ei saa teostada menstruatsiooni ajal. Samuti peate olema kindel, et Te ei ole rase.
• Teile määratakse analüüsid, mis tuleb eelnevalt anda.
• Teile antakse täitmiseks küsitlusleht, kuhu peate märkima võimalikult täpselt ja põhjalikult andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).
• Vastavalt arsti korraldusele võtke sisse kõhulahtisti.
• 6 tundi enne operatsiooni ei tohi juua piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, närida närimiskummi ega suitsetada! 4 tundi enne operatsiooni ei tohi juua ka vett! Kui olete hiljem söönud või joonud, võib mao sisu narkoosi ajal hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta;
• Hommikul peske ennast duši all. Hambaid pestes ärge neelake vett alla!
• Ärge jumestage end ega lakkige küüsi! Lakitud ja kunstküüned takistavad sõrmeotsale asetatava jälgimisanduri tööd, vajadusel võidakse operatsiooni ajal eemaldada küünelakk või kunstküüs.
• Pöörduge haigla registratuuri saatekirjal märgitud ajal. Haiglasse tulles võtke kaasa isikut tõendav dokument.
• Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda haiglas antavasse operatsiooniriietusse.
• Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte ehted ja rõngad/needid; prillid ja/või kontaktläätsed ning lahtised hambaproteesid.
• Käige enne operatsioonile minekut WCs!
• Vajadusel võtke operatsioonituppa kaasa kuuldeaparaat ja/või astmainhalaator(id).

Operatsiooni järgselt
• Narkoosijärgselt võib esineda pearinglust ja iiveldust.
• Kusepõie kateeter eemaldatakse tavaliselt järgmisel päeval pärast operatsiooni.
• Püsti tõusta võite kohe, kui tunnete endas jõudu, koju lubatakse üldjuhul järgmisel päeval.
• Sõiduki juhtimine võib pärast operatsiooni olla haavavalu tõttu ebamugav, korraldage enda transport koju autoga.
• Haavavalu korral võtke valuvaigisteid, mida saate osta apteegi käsimüügist. Valu kestvus ja intensiivsus on erinev, reeglina taandub valulikkus teiseks operatsioonijärgseks nädalaks.
• Haava kaitseks asetatakse sellele plaaster, vajadusel võite seda vahetada.
• Haava võib pesta seebiga voolava vee all.
• Haava sulgemiseks kasutatud niidid või klambrid eemaldatakse umbes 7–12 päeva pärast operatsiooni Teie ravi- või perearsti juures.
• Töövõimetuse pikkus sõltub Teie tegevusalast ja kestab tavaliselt 1–2 nädalat.
• Esimese kuu jooksul ärge tõstke raskust üle 10 kg.
• Seksuaalsuhe on soovitatav alates neljandast operatsioonijärgsest nädalast.

Tüsistused võivad põhjustada aeglasemat paranemist, nähtavate armide jäämist, pikemat töövõimetust, elukvaliteedi langust ja vajadusel kordusoperatsiooni.
• Laparoskoopia ajal esineb tüsistusi väga harva. Oht tüsistustele on suurem, kui Teil on eelnevate lõikuste tõttu kõhuõõnes liiteid.
• Kui laparoskoopiat ei ole võimalik tehniliselt teostada või kui esineb verejooks, soolte või põie vigastus ja tekib vajadus üle minna lahtisele operatsioonile, siis tehakse seda vajaduse ilmnedes kohe, ilma Teid narkoosist üles äratamata.
• Nagu iga operatsiooni puhul võib ka laparoskoopial ette tulla verejooksu, operatsioonipiirkonna või haava põletikku, mis üliharva võib areneda ka veremürgituseks.
• Võimalik on naaberelundite (põie, kusejuha või soole) vigastus.
• Elektrikirurgiat kasutades võib tekkida elektroodi piirkonna naha kahjustuse tagajärjel arm.
• Närvi kahjustamine võib põhjustada nõrkust ja valu haava piirkonnas, küljes või jalas.
• Üliharva võib tekkida song – operatsioonijärgne hilistüsistus, kus operatsioonihaav rebeneb seestpoolt.
• Liidete tekkimine kõhuõõnes võib põhjustada valu ja soolesulgust.
• Üliharva esinevad tüsistused on ka trombide sattumine kopsu ja kopsupõletik.
• Kasutatavad ravimid võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone nahalööbest šokini. Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
26. May 2016, 14:56
Vaata EST või RUS arhiivi