Bariaatriline kirurgia - rasvumise kirurgiline ravi

Bariaatriline kirurgia on näidustatud patsientidel, kelle kehamassiindeks on üle 35 ja kellel esineb mõni rasvumisega kaasuv haigus. Operatsiooni käigus vähendatakse mao mahtu või lülitatakse osa peensoolest seedimisprotsessist välja. Ravi eesmärk on söödava toidu koguse või toitainete imendumise piiramine.

Mis on rasvumine?

Rasvumiseks nimetatakse ülemäärase rasva kogunemist kehas. Rasvumise klassifikatsioonid põhinevad kehamassi indeksil KMI, mis arvutatakse valemiga kg/m² jagades kehakaalu (kg) pikkuse (m) ruuduga.

Normaalkaal KMI 18,5–25

Ülekaal KMI 25,0–30

Rasvumine KMI ?30

Rasvumine on üks peamistest välditavatest terviseriskidest. Rasvumine tõstab oluliselt haigestumise riski 2. tüüpi suhkruhaigusesse, vähki, lülisamba- ja liigeshaigustesse, kõrgvererõhutõppe ning veresoonte lupjumisse. Rasvumine lühendab inimeste eeldatavat eluiga ning põhjustab madalama elukvaliteediga ning haigena elamist.

Lääneriikides on 2–10% otsestest tervishoiukuludest seostatavad rasvumisega. USA-s on 14–22% vähisurmadest põhjuslikus seoses rasvumisega.

Rasvumise põhjuseks on alati liigne energia tarbimine võrreldes kulutatud energiaga. Igapäevaselt võib liigne kalorikogus olla väike ja vaevumärgatav, aga 10 kcal lisaenergiat päevas, nt 1 üleliigne suhkrutükk, tõstab aastas kehakaalu 0,5 kg võrra. Lisa riskifaktoriteks on väheliikuv eluviis, geneetiline eelsoodumus jne.

Tänasel päeval puuduvad ravimid, mis võimaldaksid olulist ja püsivat kaalukontrolli.

Rasvumise ravi on kompleksne protsess, mille tähtsamad komponendid on:

• elustiili muutmine – vähem süüa ja rohkem liikuda;

• psühholoogiline toetus – aitab patsiendil püsida valitud teel ja leida liigsöömise individuaalseid põhjuseid;

• kirurgiline ravi – ainus tõenduspõhine püsivat kaalulangust pakkuv meetod patsientidele, kelle kehamassiindeks on üle 35 kg/m².

Rasvumise kirurgiline ravi

Rasvumise kirurgiline ravi ehk bariaatriline kirurgia on näidustatud, kui:

• KMI on vahemikus 35–40 ja patsiendil esineb mõni rasvumisega kaasuv haigus nagu 2. tüübi suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, lülisamba- ja liigeshaigused, uneapnoe, veresoonte lupjumine jne;

• KMI on ?40.

Kirurgilise ravi eesmärk on söödava toidu koguse või toitainete ning sellega seoses kilokalorite imendumise piiramine. Vajadusel kombineeritakse meetodeid omavahel ning kasutatav operatsioonimeetod valitakse igale patsiendile individuaalselt.

Operatsiooni käigus vähendatakse mao mahtu või lülitatakse osa peensoolest seedimisprotsessist välja. Esimesel juhul tekib patsiendil täiskõhutunne juba väikese toidukoguse söömise järgselt, teisel juhul võib patsient küll palju süüa, kuid toitained ja kilokalorid ei imendu ega omastu. Sageli kombineeritakse omavahel mao mahu vähendamist ja peensoole väljalülitamist saavutades nii parema ja püsivama kaalukontrolli.

Operatsioon teostatakse üldjuhul laparoskoopiliselt. Laparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, mille puhul kõhukatteid ei avata kõhulõikega, vaid tehakse väikesed avaused kõhu eesseina. Laparoskoopia puhul on kudede trauma oluliselt väiksem, millest tulenevalt on operatsioonijärgne taastumine kiirem, haavavalu ja operatsiooniarm väiksem, haiglas viibimise aeg lühem ja töövõime taastumine kiirem.

Vähestel erandjuhtudel teostatakse operatsioon avatud lõikusega, põhjuseks enamasti eelnevad kõhukoopa operatsioonid või individuaalsed anatoomilised iseärasused.

Bariaatriline kirurgia võimaldab kuni 85% patsientidest saavutada püsiva ja olulise kaalulanguse – kaalukaotust vähemalt 50% ülekaalust. Näitena: enne operatsiooni 120 kg kaaluva patsiendi jaoks, kes on ideaalkaalust (70 kg) 50 kg raskem, on 50% ülekaalu langus 25 kg.

Operatsiooni mõju

Bariaatrilise kirurgia mõjul leevenduvad või paranevad mitmed kaasuvad haigused. Pärast mao vähendamise operatsiooni normaliseeruvad veresuhkru väärtused ilma suhkruhaiguse ravimiteta kuni 85% 2. tüüpi suhkruhaigetest, vererõhk normaliseerub ning ravimivajadus kaob 85–90% kõrgvererõhutõbe põdevatest patsientidest. Positiivse mõju tõttu kaasuvatele ainevahetushaigustele (2. tüüpi suhkruhaigus, hüperkolesteroleemia, podagra jne) nimetatakse bariaatrilist kirurgiat viimasel ajal üha rohkem metaboolseks ehk ainevahetuse kirurgiaks.

Uuringud näitavad, et bariaatriline kirurgia pikendab ülekaaluliste inimeste eluiga – 40ndates eluaastates mittesuitsetava mehe puhul kehamassiindeksiga üle 40 kg/m², pikeneb eluiga 5,8 aastat ja naise puhul 7,1 aastat võrrelduna mitteopereeritud patsientidega. Soodsad terviseefektid on seotud eelkõige positiivse mõjuga kaasuvatele haigustele.

Tee bariaatrilisele operatsioonile

• Määrake oma kehamassiindeks – kui see on üle 35, siis mõelge, kas bariaatriline kirurgia võiks olla Teie jaoks lahendus.

• Analüüsige, millest Teie kehakaalu probleem võis alguse saada ja miks Te sellele lahendust ei ole leidnud.

• Konsulteerige eelnevalt oma perearsti või eriarstiga, kes annab Teile saatekirja.

• Mõelge, millised on Teil kirurgilise raviga seotud ootused ja eesmärgid.

• Pöörduge bariaatrilise kirurgiaga tegeleva kirurgi konsultatsioonile, et kaaluda ja arutada kirurgilise raviga seonduvat.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas